Valitsus esitas juulikuise pensionitõusu õiguslikud alused
Valitsus esitas teisipäeval ilma aruteluta riigikogule otsustamiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis peavad tagama pensionide täiendava tõusu 1. juulist.
Seadusesse on kavas eelnõu kohaselt viia sisse lause, mis ütleb, et 2002. aasta 1. juulist 2003. aasta 31. märtsini on pensioni baasosa 444 krooni 44 senti, aastahinne 31 krooni 69 senti ja rahvapensioni määr 867 krooni 20 senti.
Keskmise 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb eelnõus kavandatud pensionitõusu kohaselt 66 krooni võrra.
Seletuskirja kohaselt peavad eelnõus esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused tagama pensionide suurendamise alates 2002. aasta 1. juulist. Pensionide suurendamine on seletuskirja järgi võimalik seoses 2001. aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jäägi olemasoluga. Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jääk 2001. aasta lõpul oli 608,5 miljonit krooni. See võimaldab suurendada alates 2002. aasta 1. juulist pensioni aastahinnet ühe krooni ja 50 sendi võrra.
Arvestades pensionide indekseerimist on 1. aprillist rahvapensioni määr 867,20 krooni ja aastahinne 30,19 krooni. Seega oleks 1. juulist pensionide suurenemise tulemusel aastahinne 31,69 krooni.
Alates indekseerimisest on 15-aastase pensionistaažiga vanaduspension 897 krooni. Aastahinde tõstmisega 1,50 krooni võrra alates juulist oleks 15-aastase pensionistaažIga vanaduspension 920 krooni.
Samuti sätestab eelnõu edasilükatud vanaduspensioni suurendamise erisused ning toitjakaotuspensioni maksmise jätkamise isikutele, kes ei oma praegu kehtiva seaduse alusel sellele õigust.
Eelnõuga sätestatavad muudatused suurendavad riikliku pensionikindlustuse kulusid 2002. aastal 133 miljoni krooni võrra. Kulutused kaetakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jäägi arvelt, mis 2001. aasta lõpul oli 608,5 miljonit krooni.