Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Kolmas ehk vabatahtlik pensionisammas ei ole Eesti tööealise elanikkonna seas kuigi populaarne. Ka tööandjad ei ürita töötajaid omapoolset panustamist pakkudes kolmandasse sambasse investeerima innustada, sest inimesed eelistavad rohkem palka kohe kätte saada, selmet võtta see pisku välja pensionieas. Üksikuid vastupidiseid näiteid siiski on.
Ehkki Eesti pensionireformist, mis pani aluse kolmele sambale, millel iga tööealise elaniku tulevane pension võiks seista – riiklik ehk I sammas, kohustuslik ehk II sammas ja vabatahtlik ehk III sammas – on möödas juba ligi 20 aastat, on vabatahtlik pensioniks kogumine jätkuvalt väga tagasihoidlik – III samba pensionifondide kogumaht on umbes 25 korda väiksem kui II samba fondide maht.
104 ettevõtet
Tööandjate keskliidu sõnul puudub tööandjatel igasugune stiimul inimesele palga asemel osa töötasust III samba pensionifondi maksta, sest see on kallis ja töötajale vähematraktiivne kui palk kohe kätte. Seetõttu kasutas seda võimalust 2017. aastal vaid 104 tööandjat, tehes 2022 töötaja eest pensionifondi makseid kokku 2,1 miljoni euro ulatuses.
“Kui tööandja töötaja kolmandasse pensionisambasse panustab, lisandub sissemaksetele 33-protsendine sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks ja kohustusliku pensionikindlustuse sissemakse. Põhimõtteliselt maksustatakse pensionimakseid veel kahe pensionimaksuga. Teatud juhtudel on kolmanda samba väljamaksed maksustatud ka tulumaksuga töötaja kohustusena. See on ka peamine põhjus, miks ei ole tööandjatel täna tööandjapensioni kasutamiseks suurt motivatsiooni,” põhjendas tööandjate keskliidu kommunikatsioonijuht Andres Kask tagasihoidlikke näitajaid ERR-ile.
Üks neist enamikest, kes III samba sissemakseid töötajate panusele lisaks ei tee, on rahvusvahelist IT-arendust tegev Nortal. “Hetkel ei ole teema laual olnud ning otse Nortal makseid töötaja eest kolmandasse sambasse täna ei tee. See, kas ja kui palju töötaja otsustab pensioniks säästa ja kolmandasse sambasse suunata, on tema enda otsus,” põhjendas Nortali juhatuse liige Andre Krull.
Omapoolseid makseid ei tee ka vastutustundliku ettevõtluse märgist kandev Eesti Energia. “Oleme seda võimalust uurinud, mis oleksid süsteemi plussid ja miinused. Kuid süsteemi rakendamist kaalunud ei ole,” tunnistas energiahiiu meediasuhete juht Kaarel Kuusk.
“Keskendume Eesti Energias konkurentsivõimelise töötasu maksmisele. Nii on igal töötajal võimalus investeerida oma soovide ja valikute kohaselt,” lisas ta.
Töötajate makseid pensioni kolmandasse sambasse ei toeta omalt poolt ka näiteks mulluse aasta vastutustundliku ettevõtte tiitli pälvinud Rimi jaekett. “Ilmselt pole seda teemat arutatud, kuna jaekaubanduses on surve pigem palgakasvuks. Seepärast on otsustatud investeerida pigem koheselt kättesaadavasse tulusse,” põhjendas Rimi Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Bats.
Ka teine jaegigant Coop ei toeta oma töötajate makseid III sambasse, samuti ei tee seda nende grupi sõsar Coop pank.
Välisettevõtete filiaalid näitavad teed
Eestis maksavad tööandjapensioni peamiselt välisettevõtted ja nende filiaalid, kuivõrd see tuleneb grupipoliitikast ja -kogemusest. Näiteks pangandussektoris on tööandja maksed III pensionisambasse tavapärasem – seda teevad nii SEB kui Luminor (ja enne seda Nordea, ent mitte DNB), aga Swedbank ja juba mainitud Coop pank töötajate eest täiendavaid kogumispensioni makseid ei tee.
SEB, mis pälvis tänavuse vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise, panustab töötajate III sambasse alates 2012. aastast. Siis alustati skeemiga kaks + kaks protsenti, mis tähendab, et kui töötaja pani oma palgast kaks protsenti III sambasse, lisas SEB omalt poolt veel kaks protsenti. Alates 2015. hakkas pank rakendama skeemi kolm + kolm protsenti.
Süsteem muutub taas alates tänavu 1. juunist: sestpeale maksab SEB kõigi töötajate eest vaikimisi kolm protsenti III sambasse, aga töötaja omaosalus muutub vabatahtlikuks.
“Tööandjapensioni rakendamine tähendab üldjuhul iga ettevõtte jaoks vägagi individuaalse lahenduse väljatöötamist, mis saab alguse ettevõtte ja tema töötajate vajadustest ning võimalustest,” kommenteeris SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas. Praeguseks on tööandjapensioniga liitunud 60 protsenti SEB töötajatest.
“Ettevõtte motivatsioon aidata töötajal koguda oma pensioniks võib olla erinev – täiendav meede tõstab tööandja atraktiivsust tööturul; mitmekesine motivatsioonipakett aitab hoida töötajate lojaalsust ja vähendada ka kaadrivoolavust; samas võib tööandja pensioni pakkumine olla osa ettevõtte sotsiaalse vastutuse alasest tegevusest, millega soovitakse hea seista töötajate väärika pensionipõlve eest,” põhjendas Allas, miks tööandja vabatahtlikesse pensionimaksetesse omalt poolt panustab.
Avalikus sektoris reegel puudub
Lisaks kommertspankadele panustab III sambasse ka Eesti Pank, mis toetab töötajate panustamist kolmandasse pensionisambasse alates 1998. aastast ehk niikaua, kui III sammas olemas on olnud.
Eesti Pangas kogub III sambasse raha 50 protsenti töötajaist. Tööandja makstava hüvitise suuruseks on kolmandik töötaja investeeringute summast kalendriaastas, kuid mitte rohkem kui viis protsenti koguja kalendriaasta palgatulust.
“Toetamise eesmärgiks on suurendada Eesti Panga konkurentsivõimet tööjõuturul ning innustada panga töötajaid ja nõukogu liikmeid investeerima vabatahtlikku pensionikindlustusse, et soodustada töötajatel oma pensioniea majanduslikku kindlustamist,” kommenteeris keskpanga kommunikatsioonispetsialist Hanna Jürgenson.
Riigil oma töötajate motiveerimiseks ühtset kokkulepet pole, igal ministeeriumil ja ka nende allasutustel on sellisteks otsusteks vabad käed, kuid enamasti seda võimalust ei kasutata.
Näiteks vanglate amet kasutab tööandjapensionit oma motivatsioonipaketi osana, ent ministeeriumites see tava levinud ei ole.
Sotsiaalmaksust vabastamine stimuleeriks
“Kuna pensionisüsteemi kestlikkus on demograafiliste suundumuste tõttu löögi all, tuleks vanaduspensionireformiga kindlalt lõpuni minna ja motiveerida sotsiaalmaksuvabastuse kaudu tööandjaid vabatahtlikult ka tööandjapensioni panustama,” leiab Andres Kask tööandjate keskliidust.
Selleks tuleks tööandjate keskliidu hinnangul luua tööandjatele maksustiimul, vabastades III samba pensioni sissemaksed 33-protsendilisest sotsiaalmaksust või vähendades seda olulisel määral nii, et vabatahtlikke pensionisääste ei maksustataks täiendavalt esimese samba maksetega.
Toimetaja: Merilin Pärli