Eesti
Filtreeri
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga

Vabariigi Valitsus kinnitas 2012. aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,044

16.03.12 Sotsiaalkindlustusamet, pressiteade

Vabariigi Valitsus kinnitas 2012. aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1, 044. Indekseerimise tulemusena  suurenevad pensionid keskmiselt 4,4 %.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt suurendatakse pensioni baasosa suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just pensioni baasosa – seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.

Seega korrutatakse pensionide indekseerimisel rahvapensioni määra indeksiga 1, 044, pensioni baasosa indeksiga 1, 0484 ja aastahinnet indeksiga 1, 0396.

Tulemuseks saame:

Indekseeritav suurus   Enne indekseerimist  Pärast indekseerimist
rahvapensioni määr     128, 45 eurot            134, 10 eurot
pensioni baasosa         114, 6575 eurot        120, 2069 eurot  
aastahinne                   4, 343 eurot              4, 515 eurot

Sotsiaalkindlustusamet arvutab uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, sealhulgas töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid.

Arvutamisel kasutatakse valemit B + S + K, kus:

B tähistab baasosa – kõigile pensionäridele võrdne osa;
S on staažiosak, mille suuruse leidmiseks korrutatakse kuni 31. 12. 1998 töötatud aastate arvu aastahindega;
K on kindlustusosak, mille suuruse leidmiseks korrutatakse alates 01. 01. 1999 kogutud aastakoefitsientide summat aastahindega.

  • Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosakut (K) ei arvestata.

Näide 1. Vanaduspensioni arvutamine, kui pensioniõiguslikku staaži on 40 aastat ja kindlustusosak puudub:

baasosa (B)                            = 120, 2069 eurot
staažiosak (S) – 40 a x 4, 515 = 180, 60 eurot
——————————————————————–
kokku                                         300, 81 eurot

Samamoodi arvutades leiame, et pensionõigusliku staažiga 15 aastat on vanaduspension 187, 93 eurot,

30-aastase pensioniõigusliku staažiga 255, 66 eurot ja 44-aastase pensioniõigusliku staažiga 318, 87 eurot.

Näide 2. Vanaduspensioni arvutamine, kui pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja aastakoefitsientide summa on 10:

baasosa (B)                                = 120, 2069 eurot
staažiosak (S) – 30 a x 4, 515     = 135, 45 eurot
kindlustusosak (K) – 10 x 4, 515 =   45, 15 eurot
———————————————————————-
kokku                                             300, 81 eurot

Neile 123 240 pensionärile, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel isiklik aastakoefitsient ning sõltuvalt sellest suureneb lisaks indekseerimisele ka igaühe kindlustusosak ning seega kogu tema pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb vastavalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksu suurusele.

Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest koefitsiendi 1 see isik, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2011. aastal oli keskmiselt 744, 73 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga).

Elve Tonts
Sotsiaalkindlustusamet
Avalike suhete juht
640 8123
elve.tonts@ensib.ee
www.ensib.ee