Eesti
Filtreeri
Mis kasu on tööandjapensionist?
Pensionide kojukanne kallineb
Swedbank tuleb turule elutsüklifondiga
Pension2050 visioonikonverentsi esitlused ja järelkaja
4. novembril toimub Pension 2050 visioonikonverents
Euroopa Komisjoni algatatud avalik konsultatsioon
Üksi elavad pensionärid hakkavad saama toetust 115 eurot aastas

Vaata oma pensionifondi käekäik üle

28.09.10 Delfi Majandus

Võimalus sel aastal oma II samba pensionifondi vahetada on jäänud oktoobri lõpuni. Fondi vahetamise, vahetamatajätmise või sissemaksete uude pensionifondi suunamise otsus nõuab analüüsi, mitte ainult teenusepakkujate reklaami jälgimist või sõbra soovituste kuulamist.

II sambasse pensioniraha kogujad saavad praegu valida 23 pensionifondi vahel, mida pakuvad kuus fondivalitsejat: Danske Capital ehk Sampo, Ergo Funds, LHV Varahaldus, Nordea Pensions Estonia, SEB Varahaldus ja Swedbank Investeerimisfondid, kirjutab finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee.

Esiteks: ära otsusta ainult fondi tootluse põhjal. Kuigi mõne konkureeriva pensionifondi ajalooline tootlus võib olla parem kui sinu praegusel fondil, ei ole hea ajalooline tootlus garantiiks, et ka tulevikus sel fondil sama hästi läheb. Fondide erinevate perioodide tootlusega saad tutvuda Pensionikeskuse kodulehel. Tutvu ka oma fondi viimase poolaasta aruandega. Sealt saad ülevaate, kas fondi investeeringud on sinu jaoks sobivad ning kooskõlas sinu riskitaluvusega. Pensionifondide poolaasta aruanded leiad fondivalitsejate kodulehekülgedelt.

Teiseks: kaalu, milline on su riskitaluvus, sest fondid erinevad üksteisest oma riskisuse poolest. Fondid, mis investeerivad rohkem aktsiatesse ja vähem võlakirjadesse, on üldjuhul riskantsemad kui need, mis investeerivad suuremas osas või ainult võlakirjadesse. Tuleb arvestada, et mida riskantsemad on fondi investeeringud, seda suurem on võimalus saada suuremat tootlust, samas on ka suurem risk investeeringuga kaotada. Riskantsemad aktsiafondid ei sobi kindlasti lühiajaliseks investeerimiseks, sest nende tootlus võib lühikese aja jooksul oluliselt kõikuda.

Kolmandaks: tee endale selgeks, missugused tasud sulle fondi vahetamisega kaasnevad.

* Millised on võimalused fondi vahetamiseks või sissemaksete uude fondi suunamiseks?

Üks võimalus on jätta olemasolevad pensionifondi osakud oma praegusesse pensionifondi alles ning suunata järgmisest aastast uued maksed uude pensionifondi. Sel juhul ei pea sa maksma osakute tagasivõtmistasu.

Teine võimalus on vahetada ka oma praeguse pensionifondi osakud mõne teise pensionifondi omade vastu. See tähendab, et sinu pensionifond võtab osakud tagasi ja uus väljastab sulle sinu pensionikontol oleva summa eest uue pensionifondi osakud. Osakute ületoomisel vanast fondist uude võetakse osakute tagasivõtmistasu 1%. Tagasivõtmistasu ei võeta siis, kui sul on pensionieani jäänud alla viie aasta ning reeglina ka siis, kui vahetad oma olemasoleva fondi sama fondivalitseja pakutava mõne teise fondi vastu.

Mida peab fondi vahetamiseks või sissemaksete uude fondi suunamiseks tegema?

Avalduse selleks saad esitada kas pangakontoris, internetipangas või Pensionikeskuse lehel lingi “Minu konto” vahendusel. Kui soovid suunata sissemaksed uude pensionifondi ja ka vahetada vana pensionifondi osakud uue pensionifondi osakute vastu, siis tuleb selleks esitada kaks avaldust. Avalduse saab esitada 31. oktoobrini 2010 ning muudatused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2011.

Fondi vahetamiseks võid pöörduda ükskõik millise teenusepakkuja poole, olenemata sellest, missugusesse pensionifondi sa praegu raha kogud või kavatsed koguma hakata. Endist pensionifondi fondivalitsejat pole vaja muudatustest teavitada ega temaga lepingut lõpetada.

Arvesta ka sellega, et pensionifondi vahetamisel pead üldjuhul maksma teenustasu. Teenustasud võivad olla erinevad ja sõltuda näiteks sellest, kas esitad avalduse kontoris või internetipangas ja/või kas vahetad fondi oma senise fondivalitseja pakutava mõne teise fondi vastu või valid hoopis mõne teise fondivalitseja pensionifondi.

Kust leida lisainfot fondide võrdlemiseks?

Fondide võrdlemiseks saad kasutada minuraha.ee pensionifondide võrdlustabelit, mis annab ülevaate kõigi II samba pensionifondide kohta – kes on fondivalitseja, kui suured on fondi väljalaske- ja tagasivõtmistasu ning valitsemistasu, milline on fondi investeerimispoliitika ja senine tootlus.
 
Samuti aitab fondide võrdlemisel Mida võrrelda? küsimustiku kasutamine. Selle abil saad aimu kõige olulisematest asjaoludest, mida fondi valikul silmas tuleks pidada.
 
Järgmisel aastal taastuvad kohustusliku kogumispensioni sissemaksed pooles ulatuses ehk inimene maksab 1% oma palgast ja riik lisab sellele 2%. Need, kes esitasid 2009. aasta lõpus avalduse endapoolse makse jätkamiseks, maksavad endiselt 2%, millele riik lisab samuti 2%.