Uudised

Eesti pangad käivitasid septembri algul uued riskantsed pensionifondid, millega on praeguseks liitunud mitu tuhat inimest.

Uued pensionifondid investeerivad kuni 75 protsenti oma varadest aktsiatesse, aktsiafondidesse ja sarnastesse instrumentidesse.

Swedbanki pensionifondiga K4 on liitunud ligi 1200 inimest, ütles reedel panga pressiesindaja Mart Siilivask. Neist on uusi kliente ligi 37 protsenti ja sissemaksete suunajaid 63 protsenti. Enamikul liitunutest on pensionieani vähemalt 30 aastat. Nende seas on enam-vähem võrdselt naisi ja mehi.

SEB Energilise pensionifonidga oli reedeks SEB Varahalduse juhatuse liikme Sven Kunsingi sõnul liitunud ligi tuhat inimest. Neist pooled kogusid pensionivara seni mõne teise fondivalitseja juures.

Nordea ei soovi avaldada, kui palju inimesi on liitunud A Pluss fondiga. Nordea Pensionite juht Angelika Tagel ütles vaid, et kliendid on uue fondi hästi vastu võtnud. «Huviliste seas on nii uusi liitujaid kui ka olemasoleva fondi vahetajaid,» lausus ta. «Umbes pooled liitujatest soovivad oma senikogutud varad fondi A Pluss üle tuua.»

Tageli sõnul on A Pluss fond on eelkõige mõeldud noorematele pensionikogujatele, vanuses 18-30 eluaastat, kuna aktsiaturgudest maksimaalse potentsiaalse tootluse saavutamiseks võiks fondis olla pikemat aega, vähemalt 10 aastat. «Selles vanusevahemikus on ka enamus fondiga A Pluss liitujaid ning sooliselt on liitujatest 40 protsenti naised ja 60 protsenti mehed,» ütles Tagel.

Pangad pani riskantseid pensionifonde rajama seadusemuudatus, mis lubab II samba pesnionifondidel investeerida aktsiafondidesse, aktsiatesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse kokku kuni 75 protsenti fondi varadest varasema 50 protsendi asemel.

Kui esitada uue fondi liitumisavaldus enne 1. novembrit, siis hakkavad II samba maksed fondi laekuma 2010. aasta jaanuarist. Kui esitada avaldus pärast 1. novembrit, siis hakkab valik kehtima ülejärgmise aasta alguses.