Uus ajaperspektiiv: 25 + 5 aastat
Miks peaks 30-aastane naine või mees hakkama planeerima rahalist seisu vanaduspäeviks?! Paljud pole selles eas veel abiellunudki, mõnedel on pooleli magistriõpingud, teistel on käsil kodu soetamine, kolmandad muretsevad lastele sobiva hoidja või huviringi leidmise pärast. Kui selle juurest mõte üldse kaugemasse tulevikku suundub, siis meeliskletakse vanaduspäevadest kui võimalusest pühenduda kodule, lähedastele, reisimisele või hobidele.
Vaevalt aga raatsitakse seejuures rehkendada kokku sellise idülli rahalist väärtust. Eesti inimesed on kiirelt omaks võtnud mõtteviisi, et suurt hulka eluvajalikke kulutusi saab katta laenude ja liisingutega. Noorte puhul ongi kõik enamasti õige ja loogiline: esmalt õppelaen, siis autoliising, seejärel korteri- või majalaen. Vähesed mõtlevad sellele, et pensionieale lähenedes hakkab finantsmaailmas kasutatav statistiline tõenäosus paratamatult laenutaotleja kahjuks pöörduma. Mitmed tavapärased krediiditooted muutuvad vanemas keskeas inimestele juba sedavõrd kulukaks, et nende kasutamise mõttekus kaob.
Tänased kahe-, kolme- ja neljakümnesed vajavad finantside planeerimisel uut ajaperspektiivi: minimaalselt 25 + 5 aastat. Kus + 5 antud tehtes tähendab, et täisjõus meestel tuleks hakata oma vanaduspäevi majanduslikult kindlustama vähemalt viis aastat naistest varem.
Pensionikogumise teise sambaga on liitunud ligikaudu pool tänasest tööealisest elanikkonnast. Möödunud aasta maikuus liitunute keskmiseks säästuks on igakuiselt umbes 500 krooni. Tundub olevat suhteliselt tagasihoidlik summa ? täna võrdub see näiteks Tallinnas umbes keskmise suurusega pere ühe poeskäigu kuluga. Samas 25 + 5 aasta perspektiivis võib nõnda säästa rohkem kui pool miljonit krooni!
Suhteliselt väike hulk inimesi on seni kasutanud pensionikogumise kolmandat sammast, mis võimaldab 15 protsenti sissetulekust investeerida ilma sellelt tulumaksu maksmata, saavutades seeläbi aastaseks investeeringutuluks fonditootlust arvestamata 26 protsenti.
Paljuski seetõttu, et tänastel kolme- neljakümnestel, erinevalt oma vanematest pole tihti ka puutumatut tagavararaha.
Silja Saar,
Sampo Varahalduse direktor