Uudised

Vaid kuus protsenti elanikest teab täpselt, kuidas nende pension moodustub ning vaid üks tulevane Eesti pensionär viiest tunneb huvi, millist pensioni ta tulevikus saama hakkab, selgub SEB pensionivalmiduse uuringust. Vaata uuringu tutvustust ja ümarlauda terves pikkuses siit:

Teadlikkus on kesisem üksinda elavate, keskmist palka saavate ning eakamate ja mõnest teisest rahvusest inimeste hulgas.

30 kuni 39-aastased elanikud arvavad, et riiklik pension ja II pensionisammas tagavad 47% pensionieelsest sissetulekust, kuid I ja II sammas annavad pensioniks kokku umbes 40% pensionieelsest sissetulekust.

Pildi teeb süngemaks asjaolu, et selles vanuses inimesed näeksid end saamas 89% pensionieelsest sissetulekust. Ehk kokkuvõtlikult: eestlaste ootused pensioniea sissetulekute suhtes ei vasta tegelikkusele.

Võrreldes teiste Balti riikidega on Eestis usaldus pensionisüsteemi vastu kõrgeim: 38 sajast. Lätis ja Leedus oli see näitaja vastavalt 30 ja 35.

Säästmisega tegelevad vähesed

Eestis ei usu rohkem kui 70% praeguse pensionisüsteemi jätkusuutlikkusse, samas kui 36% leiab, et süsteem on nende arvates õiglane. Nende hulk, kes usuvad, et riik tagab neile mõistliku pensioni, on langenud eelmise aastaga võrreldes 2 protsendipunkti võrra (kokku 29%).

60% Eesti elanikest usuvad, et suudavad tagada endale ise piisava sissetuleku pensionieaks. See tähendab ka, et inimesed on hakanud paremini valmistuma pensionipõlveks, kuna rohkem on hakatud säästma ning kasutatakse ka alternatiivseid tuluallikaid.

Üle poolte vastanutest (56%) usuvad, et pensionipõlveks on mõistlik säästa ning 27% väidavad, et nad mingil määral teevad seda. Samas ainult 14% säästavad regulaarselt, pannes keskmiselt 100 eurot kuus oma pensionifondi või kogumiskontole.

Uuringust selgusid ka Eesti elanike finantsprioriteedid. Kõik grupid (väljaarvatud kõrgemaealised) peavad olulisemaks kohustuste tagasimakseid, regulaarseid arvete tasumisi, suuremate ostude sooritamist ja laste tulevikuks säästmist.

Alternatiivid säästmisele

Pensionipõlveks säästmine on Eesti elanike jaoks vähemtähtsaim rahaline prioriteet. Seejuures nähakse pensionipõlveks säästmisele alternatiivse võimalusena jätkata umbes viis aastat pensionieas tööl käimist.

40% inimestest on valmis müüma või üürima oma kinnisvara ning kolima oma sugulaste juurde. Uuringust selgus, et 35% äsja pensionile jäänud inimestest elavad koos oma lastega. Samuti mõistetakse, et tulevikus peavad nad lootma rahalist abi oma perelt ja järeltulijatelt.

Natuke üle veerandi (28%) uuringus osalenutest loodavad pensionipõlves ka tööandjapoolsele panusele, mille toel kasvaks III samba varad. Samas näitavad tulemused, et vaid 6% vastanute puhul teeb tööandja lisapanuse töötaja säästudesse. Seejuures jääb tööandja panus 5% juurde töötaja netopalgast.

Enamus inimestest helget tulevikku ei näe

Kokkuvõttes on 45% Eesti elanikest positiivsed ootused eesseisvale pensionieale, kuid optimism on viimastel langenud. Seda ilmestab ka fakt, et enam kui 60% uuringus osalenutest ei usu, et nende rahalised võimalused oleksid paremad kui need on tänastel pensionäridel. See arvamus on eriti levinud madala sissetuleku ja teisest rahvusest inimeste seas.

Äsja pensionile jäänud inimestest tunneb end kindlalt 41%, väites et neil on piisavad finantsilised võimalused kogu pensioniperioodiks. 31% vastanutest tunneb, et nad on pensionipõlveks rahaliselt hästi valmistunud. 26% Eesti vanaduspensionäridest arvab, et oleks pidanud pensionipõlveks rohkem säästma.