Uudised

• Enne lisafondi võtmist tutvu sellega põhjalikult
• Igal aastal uue fondi lisamine võib olla kahjulik

Alanud aasta annab pensionikogujatele uue võimaluse – pensionisüsteemi II samba fondiga liitunu saab alustada rahakogumist uude fondi.

Seda tehes jäävad praegusesse fondi kogutud osakud alles ja teenivad tulu edasi. Uue fondi valimisel hakkavad maksed laekuma uude fondi ja koguja pensionikontol on siis kõrvuti mitme fondi osakud.

“Minu arvates on väga hea, et selline võimalus avanes,” ütles Sampo Varahaldus AS-i arendusjuht Peeter Schamardin ja lisas, et raha paigutamisega mitme fondi vahel saavad inimesed riske hajutada.

Kuni 31. oktoobrini 2003. aastal esitatud valikuavalduse põhjal saab pensioniks säästetava raha uuest aastast alates suunata teise pensionifondi. See tähendab, et kuni 2004. aastani kogutud raha jääb alles vanasse fondi ja uuest aastast alates laekub pensioniraha uude fondi.
“Igal aastal saavad inimesed endale ühe fondi juurde võtta. Sel viisil tekib inimesele aja jooksul mitu pensionifondi. Sellist võimalust on juba kasutanud umbes 7000 inimest,” rääkis Schamardin. “Inimesed võiksid jääda oma valitud strateegiale truuks ja hajutada riske näiteks sellega, et valivad kordamööda Hansa K3, Sampo pension 50 ja Ühispanga progressiivse fondi.”

Uue lisafondiga liitumine maksab 75 krooni, mille uus pensionifond on seni kinni maksnud.

“Uue fondi valimist ei tohiks otsustada ainult eelmiste perioodide tootlusest lähtudes,” ütles ERGO varahalduse fondijuht Aadu Oja.

Oja sõnul ei ole mõistlik igal aastal endale eelmisel aastal parimat tootlust näidanud fondi valida. Nii võib saada vastupidise tulemuse, sest võib juhtuda, et teed investeeringu väärtpaberitesse, mis on just tõusupotentsiaali ammendanud.

Fondijuhid ei karda, et väikesed või vähetootlikud fondid klientidest ilma jäävad.

“Arvan, et ükski pensionifond ei voola tühjaks,” ütles Schamardin. Nähes turgude tõuse ja langusi, harjuvad kliendid arendusjuhi sõnul sellega, et igas pensionifondis on nii tõusu- kui ka langusperioode.

Sampo Varahalduse arendusjuhi arvates massilist uute fondide võtmist ei tule, vahest mõni protsent üldisest liitujate arvust. Olemasoleva fondi allesjätmise ning uue pensionifondi juurdevõtmise võimalust kasutab tema ennustuse kohaselt umbes 10 000 inimest. Eile lõunaks oli kogumispensioniga liitunud 353 227 inimest.

“Juba 2003. aastal oli võimalus suunata oma kogumispensioni makseid ümber uude fondi. Seda võimalust kasutati aga küllalt vähe,” ütles Hansa pensionifondide fondijuht Robert Kitt.

Kiti sõnul on ootuspärane, et 2004. aastal on fonde vahetavaid kliente rohkem. Samas on aga pensionifondi kogumine väga pikaajaline protsess, kus valikute tegemine peab olema kaalutletud ning põhjendatud.

Anti Ronk

Mõtle hoolega

Fondide vahetamisega seoses saab soovitada vaid ühte – mõelge enne, kui otsustate fondi vahetada ja tutvuge palun uue fondi tingimustega. Siis ei pea te järgmisel aastal uuesti fondi vahetama. Kogumispensioni kogumine ja investeerimine on pikaajaline protsess ja ühe aasta fondiosakute hinna languse või tõusu põhjal ei saa teha väga põhjalikke järeldusi.

Kindlasti ei tohiks fondi vahetada sel põhjusel, et uus fond lubab igale “sisenejale” talvehooajaks kelgu. Fondi vahetamine peab olema läbimõeldud – kaasa arvatud põhjusel, et see tekitab kliendile kulu – osakute tagasivõtmise kulu fondist lahkudes ja uude fondi sisenemise kulu.

Samas on fondi vahetamine õigel ajal soovitav – näiteks aktsiafondi vahetamine võlakirjafondi vastu hiljemalt 5 aastat enne pensionile jäämist.

Loodan, et fondi vahetajate arv ei ole tänavu väga suur, sest 2004. aasta on alles üks kogumispensioni sisseelamise aastatest. 2003. aasta lõpuks soovis oma sissemaksed suunata teise fondi ligikaudu 7000 liitunut.

Kaidi Oone,
Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor