Eesti
Filtreeri
Miks ma raha sukasäärde ei või koguda? Miks pean usaldama fondi?
Pensionid ja poliitika
Riik pensioni teise samba ettevalmistusega jännis
2+4 kogumispension – on see midagi minu jaoks?
Finantsinspektsioon juhib investorite investeerimisele
Nädala kommentaar: Kes kõigutab teist sammast?
Rahandusminister allkirjastas kaks pensionireformialast määrust

Üle 30 euro suurust II samba pensioni teenivad ülivähesed

25.04.11 Äripäev

Hetkel saab Eestis kolmsada nelikümmend üks inimest läbi kindlustusseltside II samba pensioni. See tähendab, et neil on pensionifondidesse kogutud vähemalt 50kordne rahvapensioni (6422,5 euro) suurune summa.

Millist pensionilisa selline summa annab?

Pensionikeskuse kodulehel üles riputatud kalkulaatori kohaselt õnnestuks selle summa eest sõlmida kõige soodsamalel tingimustel pensionileping Compensa Life’iga, mis garanteerib elu lõpuni iga kuu 31,98 euro suuruse pensionilisa. Kui lisada lepingule ka 15. aasta pikkune garantiiperiood (mida on mõistlik võtta, kuna maksed jätkuvad ka kindlustatu surma korral) väheneb pensioni kuumakse 30,43 euroni. See võrdub 3-4 protsendiga praegu kehtivast keskmisest brutopalgast.

Kokku on Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil Eestis umbes 16 500 inimest, kes on jõudnud vanuseni, mis lubab neil ühel või teisel moel võtta II pensionisambast raha välja. Neist peaaegu pooled ehk 8050 on raha väljavõtmist edasi lükanud.

Ülejäänud 8440st inimesest on 5070 sõlmitud fondipensioni lepingu (fondipension tuleb sõlmida, kui sul on raha pensionifondidesse kogutud 10-50kordne rahvapensionimäär – 1284,5 kuni 6422,5 eurot).
Ühekordse maksega on raha II sambast välja võtnud 3029 inimest (pensionifondi kogutud alla 10kordse rahvapensioni määra ehk kuni 1284,5 eurot) ning vaid 341 ehk kaks protsenti on sõlminud pensionilepingu (vajalik pensionifondidesse kogutud summa peab olema 50kordne rahvapension ehk 6422,5 eurot).

SEB Elu- ja Pensionikindlustus juhatuse esimees Indrek Holst märgib, et ei maksa juhtida inimeste liiga kõrgetele ootustele II samba pensioni suuruse suhtes juba täna.
„Kui sissemaksete periood on olnud 10 aastat, aga väljamaksed on keskmiselt umbes 20 aastat, siis kui suur saabki olla väljamakstav pension? Ilmselt ei saa see hetkel olla palju suurem kui 3% inimese sissetulekust, mis tuleb lihtsast matemaatikast (pool sissemakse protsendist). Tulevikus on olulord oluliselt parem, aga seda alles mitmekümne aasta pärast. Eesti pensionäri kõige suurem häda on napp kapital, millest pensioni finantseerida. Süsteemi väärtus tuleb välja siis, kui raha on kogutud 40 aastat, mitte kümme,“ kommenteerib Holst.

Hetkel saab II samba väljamaksteks sõlmida kindlustuslepingut vaid kolmes seltsis Ergos, Compensas ja SEB-s.

Raivo Sormunen