Eesti
Filtreeri
Juurdepääs Pensioniregistrisse on ajutiselt suletud 12. juunil kell 20:00-24:00
Info kogumispensioni II sambaga liitunud inimestele
Enda ja lähedaste tulevikule rõhuvad meeldetuletused suurendavad sissemakseid pensionisambasse
Värsked andmed paljastavad pensionite tegeliku suuruse
Veebikonverents „Pensionipäev“ 12. märtsil
Niigi madal pensioni asendusmäär võib Eestis aastatega veelgi langeda
OECD: Eesti töötajaid ootab üks madalamaid pensioni asendusmäärasid EL-is

Üks lihtne viis pensioni oluliseks suurendamiseks

21.10.11 Äripäev

Ajal, mil riiklikku pensionisüsteemi peetakse püramiidskeemiks ning parimatest parimad fondijuhid suudavad hädavaevu raha ostujõudu fondides säilitada, ei soovi enamik pensionile mineku peale mõeldagi. Aga see ongi lahendus. Ole pikalt aktiivne ja lükka pensionile minek võimalikult kaugele edasi.

Kui minna ajas tagasi, siis ega pensionide maksmise ajalugu pole kuigi pikk ning oleks naiivne arvata, et järgneva poole sajandi jooksul ei toimuks radikaalseid muutusi. Ehkki Saksa riigikantsler Otto von Bismarck tutvustas maailma esimest pensionisüsteemi 1880-ndatel, oli see mõeldud üle 70-aastastele. Selles vanuses inimesi toona väga palju ei elanud. 1916. aastal tõmmati vanaduspensioniiga 65. eluaastale ning siis said alles mõned hakata riiklikku pensioni nautima.

Eesti esimene pensionisammas pakub praegu madalat pensioni ning tõenäoliselt pakub lähitulevikus veelgi vähem, kuna eluiga pikeneb ja rahva arv kahaneb. Kõrget sotsiaalmaksu tõsta ei saa ning vanemapalgaga on laste võimalikuks juurdetulekuks tehtud maksimum. Madal palk ei meelita võõrsile läinud töötajaid tagasi ning võõrtööjõuga ei anna ka palju parandada. Ainuke ning lihtne võimalus on vähendada pensioniealiste arvu ehk julgemalt tõsta vanaduspensioni iga. 2026. aastaks pensioniea tõstmine 65 eluaastani pole lahendus.

Ka ülejäänud sambad pole suutnud praeguseni veel väga toeks olla. Kuna arenenud riikide aktsiaturud on viimase kümnendi jooksul peaaegu kõik paigal tammunud ning raha hävib ka võlakirjaturgudel, pole ime, et parimad Eesti teise samba fondid on üheksa aasta jooksul suutnud pensionikogujate raha kasvatada 30% ehk samas rütmis inflatsiooniga. Samas võib loota, et järgneva 20-30 aasta jooksul tuleb väärtpaberiturgudel ette ka paremaid aegu ning on suur võimalus aktsiate hinnad praegusest kõrgemal tasemel lukku lüüa.

Mis aga aitaks pensioni tõstmisele reaalselt kaasa? Kui pole soovi ja võimalust palka kahe-kolme või neljakordistada, on lahendusi vaid üks. Mine hiljem pensionile! Iga edasilükatud kuu lisab pensionile 0,9%, seitse edasilükatud aastat annab esimesele sambale juurde juba 75,6%. Pensioni edasilükkamine annab head võimalused tõsta ka II ja III samba pensioni, sest on suur vahe, kas investeerida 30 või 37 aastat.

Kuidas ma aga niikaua vastu pean? Eks kõige lihtsam lahendus on püüda elada võimalikult tervislikult. Ehk kokkuvõtvalt. Ebastabiilses finantsmaailmas on suurema pensioni aluseks eeskätt tasakaalustatud toit ja mõõdukas liikumine.

Raivo Sormunen