Eesti
Filtreeri
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga

Ühispank: pensioni teine sammas ei võimalda puhkust Nizzas

29.01.04 Äripäev

Ühispanga arvutuste kohaselt ei võimalda pensionikindlustuse teine sammas muretut elu pensionipõlves, vaid hädavajalik on liituda veel täiendava kindlustusega.

Ühispanga Elukindlustuse ASi juht Indrek Holst ütles täna Ühispanga peamajas korraldatud pressihommikul, et vabatahtlik pensionikindlustus ehk nn kolmas sammas on hädavajalik Eesti keskmist palka teenivale inimesele. “See on kasulik kõigile,” lisas Holst.

Holst tõi näite praegu 30 aastase mehe näol, kes jääb pensionile 63 aastaselt. Mees, kes saab täna 6500 kroonist brutopalka ja omab 33 aasta pärast 26 700 kroonist netosissetulekut, hakkab pensioni kahest esimesest sambast saama kokku pensioni vaid 9900 krooni. See on 37% oma viimasest palgast ehk keskmisest palgast. Keskeltläbi kukub seega sissetulek pensionile jäädes kolmandiku võrra. Holsti sõnul oleks pensionipõlves keskmise sissetuleku saavutamiseks vajalik aastas täiendavalt 16% säästmine läbi vabatahtliku pensionikindlustuse.

Praegu 20 000 teeniv mees saab 33 aasta pärast netopalka 78 100 krooni ja tema sissetulek kahest esimesest sambast kokku hakkab olema 24 600 krooni. See on ligilähedane keskmisele sissetulekule.

Olenemata palgast kukub esimese ja teise samba puhul pensionile jäädes inimese sissetulek kolmandiku võrra. Sissetuleku säilitamiseks peab täiendavalt oma palgast kümnendiku kõrvale panema.

Inno Tähismaa