Eesti
Filtreeri
Pensionifondide investeeringud Eestisse kasvasid hüppeliselt
Iga kolmas inimene ei tea, kui suureks kujuneb tema pension
Küsitlus: inimesed ei pea praegust pensionisüsteemi jätkusuutlikuks

2017

Leppik: teise sambasse lisamaksete lubamine pole sugugi mõeldamatu
Ministeerium kolmandale sambale erandit ei kaalu
Kolmandast sambast võib saada suur komistuskivi
Pensionifondide troonile trügib uus valitseja

Ühispank: pensioni teine sammas ei võimalda puhkust Nizzas

29.01.04 Äripäev

Ühispanga arvutuste kohaselt ei võimalda pensionikindlustuse teine sammas muretut elu pensionipõlves, vaid hädavajalik on liituda veel täiendava kindlustusega.

Ühispanga Elukindlustuse ASi juht Indrek Holst ütles täna Ühispanga peamajas korraldatud pressihommikul, et vabatahtlik pensionikindlustus ehk nn kolmas sammas on hädavajalik Eesti keskmist palka teenivale inimesele. “See on kasulik kõigile,” lisas Holst.

Holst tõi näite praegu 30 aastase mehe näol, kes jääb pensionile 63 aastaselt. Mees, kes saab täna 6500 kroonist brutopalka ja omab 33 aasta pärast 26 700 kroonist netosissetulekut, hakkab pensioni kahest esimesest sambast saama kokku pensioni vaid 9900 krooni. See on 37% oma viimasest palgast ehk keskmisest palgast. Keskeltläbi kukub seega sissetulek pensionile jäädes kolmandiku võrra. Holsti sõnul oleks pensionipõlves keskmise sissetuleku saavutamiseks vajalik aastas täiendavalt 16% säästmine läbi vabatahtliku pensionikindlustuse.

Praegu 20 000 teeniv mees saab 33 aasta pärast netopalka 78 100 krooni ja tema sissetulek kahest esimesest sambast kokku hakkab olema 24 600 krooni. See on ligilähedane keskmisele sissetulekule.

Olenemata palgast kukub esimese ja teise samba puhul pensionile jäädes inimese sissetulek kolmandiku võrra. Sissetuleku säilitamiseks peab täiendavalt oma palgast kümnendiku kõrvale panema.

Inno Tähismaa