Uudised

Inimestel, kes aasta eest teise pensionisambaga liitusid, on nüüdseks pensionikontol summa, mis lähedane nende ühe kuu palgale.

Ja vaevalt väidab mõni esimeses etapis kogumispensioni valinud 37 000-st inimesest, et nad on pidanud pärast liitumist kitsamalt läbi ajama, sest kaks protsenti brutopalgast läheb pensionifondi.

Esimese aasta bilanss on seega läbinisti positiivne: tarbimist pole kellelgi tulnud tuntavalt piirata, pensionikontole on päris korralik rahasumma kogunenud ja peaaegu kõigis fondides on see veel kasvanud ka (parimates fondides 8-9 protsenti ehk palju kiiremini inflatsioonist).

Riiklikud näitajad on ka korras: sotsiaalmaks laekub vaatamata ühisesse katlasse võetava maksuosa vähenemisele jõudsalt ja praeguste pensionäride pensioni on tõstetud rohkemgi kui kohustusliku valemiga ette nähtud.

Kui bilanss oleks kehvem, räägiksid pensionisammaste pakkujad seda, et pensioniks säästmine on pikaajaline protsess ning ühe aasta tulemuste põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei saa. Tõtt öelda ei saa õnneliku tuleviku garantiid anda ka kõigest ühe hea aasta põhjal, aga võib siiski öelda, et pilt on praegu rõõmsam kui aasta eest.

Esiteks on teise sambaga liitunutest saanud nii suur jõud (eilse seisuga oli liitunuid 251 662), et pensioni kogujaile ebasoodne või vastumeelne poliitiline kannapööre teise samba põhimõtetes pole enam eriti tõenäoline.

Pensioni kogujate ning nende raha hooldajatega tuleb arvestada samavõrra kui praeguste pensionäridega. Vaid 50 000 pensionikoguja puhul poleks nende huvide arvestamine nii kindel.

Teiseks on esimene aasta näidanud, et pensionifonde saab Eestiski disainida nii, et nad suudavad kehvapoolsel majandusaastal vältida pensionisäästude väärtuse vähenemist (viimased 12 kuud pole maailma majanduses ja väärtpaberiturgudel eriliselt edukad olnud, Eesti on üks eranditest).

Kuidas läheb edasi? Juba kogutud raha kasvamise seisukohast ei ole Eesti liitumine või mitteliitumine Euroopa Liiduga pensionikogujate jaoks põletav küsimus, sest Eestisse on investeeritud väike osa fondide varast. Põhiliselt sõltub fondide tootlus ikka globaalsetest küsimustest – euroliidu ja USA majanduse käekäigust, investeerimisvõimalustest arengumaadesse, kus rahvastiku vananemine ei ole veel mureküsimus.

See, kui palju raha iga kuu pensionifondi juurde maksame, sõltub 14. septembri rahvahääletuse tulemusest palju rohkem. Lähiaastateks paneks rahvahääletuse “ei” Eesti majanduskasvule igatahes piduri. Vähe lootust oleks siis ka palgatõusule ja pensionifondi tehtavate sissemaksete suurenemisele.

Villu Zirnask