Uudised

Uuest aastast plaanitavate tulumaksukärbetega suurenev lõhe pensionide ja keskmise palga vahel sunnib valitsust erakorraliselt pensione tõstma vähemalt saja krooni võrra.

Valitsuserakonnad lubasid koalitsioonilepingus kindlustada pensionäridele Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeksiga määratud elatustaseme ehk hoidma 30-aastase pensionistaažiga isiku vanaduspensioni vähemalt 40 protsendi tasemel meeslihttöötaja palgast.

Arvestades järgmisel aastal 24 protsendini kahanevat tulumaksu ning 1400 kroonini kerkivat tulumaksuvaba miinimumi, satuks selle lubaduse täitmine suure kahtluse alla. Probleemi ei lahendaks ka pensionide tavapärasest indekseerimisest tulenev 5,9-protsendiline tõus: aprillist lisandub 2000-kroonisele pensionile sellega 118 krooni.

Summa kaalumisel

«Et netopalgad küll tõusevad, aga pensionidega ei juhtu midagi, siis tahetaksegi pensione tõsta,» kinnitas rahandusministeeriumi pensioniekspert Kadi Oorn. «On veel palju lahtisi otsi, mistõttu ei saa numbreid kommenteerida.»

Postimehe andmetel tõstetakse tõenäoliselt suhteliselt enam pensionide baasosa, et väiksema tööstaažiga, madalamat pensioni saavate inimeste olukorda parandada.

Pensionikindlustuse reformi komisjonis on kaalutud pensionide baasosa tõstmist 60-300 krooni võrra.

Arvestades viimaste kuude pensionikassa igakuiseid enam kui saja miljoni krooni suurusi ülejääke, peavad asjatundjad siiski tõenäoliseks baasosa ligi paarisajakroonist erakorralist tõstmist. See neelaks 1,6 miljardi krooni suuruse ülejäägiga pensionikassast ligi 70 miljonit krooni kuus.

Vaidlusi tekitab ka pensionitõusu aeg – võimalike variantidena on välja pakutud jaanuari, aprilli ja juuli algus. Juhul kui lisaks tavapärasele aprillikuisele indekseerimisele tõstetaks pensione juulist, oleks pensionitõus võrreldes jaanuariga suurem.

Reformikomisjon kaalub ka pensionide indekseerimise valemis inflatsiooniga vähem arvestamist ja pensionide sidumist rohkem sotsiaalmaksu laekumisega, nagu nõuavad pensionäride ühendused.

Pensionärid virelevad

«Pensionimuudatused on Eestile ilmselt lähiaastate üks olulisemaid otsuseid, mille tegemisel tuleb arvestada sellega kaasnevaid mõjusid,» kommenteeris rahandusminister Taavi Veskimägi. «Püüame leida optimaalse tasakaalu riigi majanduse ja rahanduse jätkusuutlikkuse ning tänaste pensionäride heaolu tagamise vahel.»

Eile Poska tänavas vanurite eneseabi ja nõustamise keskuses võimelnud 70-aastase Milvi Raamatu sõnul kulub pensionäride ligi 2000-kroonine pension enamjaolt elamiskuludele ära ning ravimiteks, söögiks ja kultuuriüritusteks ei kipu raha jätkuma.

«Pension peaks olema vähemalt 3000 krooni,» leidis 65-aastane Mai Vee, kelle sõnul on praegustel pensionäridel nõukogude ajast oskused vaestes tingimustes hakkama saada. «Oskame ots otsaga kuidagi välja tulla, kuid on kurb, et mitmesajakroonised piletihinnad ei võimalda meil näiteks teatrisse minna.»

Pensionäride sõnul on viimasel ajal hüppeliselt kallinenud ravimid ning ka eriarstide 50-kroonine visiiditasu halvendab nende olukorda.

Pensioni euronõue

30-aastase tööstaažiga isiku pensioniosa meeslihttöölise netopalgast ületab praegu veidi 40-protsendilist euronõuet.

• 2000 40,9%
• 2001 37,4%
• 2002 42,3%

Viimastel andmetel teenis tööline mullu oktoobris 4107 krooni brutopalka, samas kui 30-aastase staažiga inimese pension oli aasta tagasi 1395 krooni.

Aivar Reinap,
majandustoimetuse juhataja