Tulu tuleb hinnavahest
Klientidega vesteldes olen märganud, et paljude inimeste arvates toimivad väärtpaberiinvesteeringud umbes sellise skeemi järgi: inimene paigutab raha panka ja aasta pärast saab raha tagasi koos lisandunud intressi, dividendide, kasvikute või muu sarnasega. Siis tehakse uus paigutus ja kogu protsess kordub.
Tegelikult on investeerimise mõiste tänapäeval muutunud. Väga üldiselt öeldes on investeerimine asjade odavalt ostmine ja kallilt müümine, mille vahele mahub aeg, mil asja hind kallimaks läheb. Pensioniks investeerimine tähendab seda, et inimene alustab täna ja jätkab aastate jooksul pensionifondi osakute ostmist, ootab pensionieani ja müüb siis needsamad osakud kallima hinna eest maha. Vahepeal ei maksa pensionifond inimesele ei protsenti, intressi ega dividendi, tulu tuleb ainult ostu- ja müügihinna vahest.
Intressimäär näidatakse arusaadavuse huvides
Kui intressi ei maksta, miks fondid näitavad siis intressimäärasid? See on traditsioon näidata fondide tootlusi suhtarvuna ehk protsentides. Nii tehakse arusaadavuse huvides, sest suhtarve on omavahel lihtsam võrrelda kui absoluutarve (fondi osaku hindu). Selgitamiseks toon lihtsa näite. Oletame, et aasta tagasi 100 krooni eest ostetud väärtpaberi hind on täna 110 krooni. Viimase aasta tootlus on seega 10% (10% algsest summast ehk 100 kroonist).
Kuna kõik kohustuslikud pensionifondid startisid ühel ajal ja kõikide fondide osakute algväärtus oli 10 krooni, siis siin on Eesti (kohustuslike) pensionifondide tootluste võrdlus lihtsam ja seda saab ka hinna järgi teha. Parimat tootlust on näidanud fond, mille osaku puhasväärtus (osaku hind) on täna kõige kõrgem. Ka protsentides on olnud selle pensionifondi tulu kõige kõrgem.
Levinud eksiarvamus on, et 10 krooniga müüdi osakuid vaid esimesel kuul ja hiljem tõstsid fondivalitsejad osakute hindu. Tegelikult on asi nii, et fondiosakul on iga päev uus hind, mille väärtus sõltub mitte fondivalitseja tahtest, vaid tema investeerimistegevuse edukusest. Osaku hinna (ehk osaku puhasväärtuse) sisse on arvestatud ka valitsemistasud. Valitsemistasusid ei võeta kunagi täiendavalt, vaid nad on maha võetud enne osaku puhasväärtuse avaldamist.
Lihtne näide valitsemistasude kohta. Kaks võrdse palgaga sõpra koguvad pensioni kahes erinevas fondis, millest ühel on kõrgem valitsemistasu, teisel madalam. Oletame, et mõlemal fondil muutub osaku puhasväärtus täpselt samas tempos ehk fondide tootlus on võrdne. Ajaks, mil sõbrad pensionile siirduvad, on neil täpselt sama suur pensionivara. Ekslik on arvata, et suurema valitsemistasuga fondis pensioni kogunud sõber on ebamugavamas olukorras. Võidab see, kelle fondiosaku väärtus on kasvanud enam ehk kelle investeeringu tootlus on olnud suurem.
Täna pole odaval osakul kalli ees eelist
Naeruväärsed on väited, et endale tasuks valida selline pensionifond, mille osaku puhasväärtus on võimalikult madal ehk mille hind on odav. Lõppeesmärgi (võimalikult palju pensionifondi osaku hinnatõusult kasu saada) saavutamiseks ei ole täna ei odaval ega kallil osakul mingit eelist. Oluline on, kui palju ühe või teise osaku hind tulevikus tõuseb.
Tulevikus makstakse osaku eest välja ikka tema turuväärtus, mitte 10-kroonine nominaalväärtus. Kui täna 9 krooni maksev osak tõuseb tulevikus 9.90-ni, siis samas tempos tõuseb täna 11 krooni maksev osak 12.10-ni. Aga lõppkokkuvõttes on nad ikkagi sama palju teeninud (10%). Sellepärast polegi odaval fondiosakul mingit eelist kõrgema hinnaga penionifondi osaku ees, vaid edu ainuke tegur on tulevikus toimuva hinnatõusu ulatus, mida praegu pole võimalik prognoosida.
Peeter Schamardin,
Sampo Varahalduse arendusjuht