Uudised

Tuleva sõnakas sisenemine pensionifondide turule tõi tulevastele pensionäridele meeldivaid muutusi kõigi fondijuhtide tasudes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Esmaspäeval andis finantsinspektsioon rohelise tule Tuleva Fondid ASile, millega lisandus uus tegija kohustusliku pensionifondi fondivalitsejate ringi. Justkui ei midagi erilist – juba üle 600 000 inimese on pensioni II samba loomisest saadik maksnud sinna 2,3 miljardit eurot, mis nüüd Tuleva tulekuga muutus?

Mõjukas tulek, ütleb Äripäev, sest võimalik, et Tuleva on juba enne tegutsema asumist mõjutanud pensionifondidesse koguvate inimeste pensioninumbrit ülespoole. Selleks on Tuleva professionaalne tiim pidanud murdma mitu kivistunud hoiakut ja seisma vastamisi väga mõjukate turuosalistega.

Kuningas on ju alasti

Tuleva ütles, et kuningas on alasti ehk II sambasse kogutud säästud peavad pensionile jõudmise ajaks kahanemise asemel ikka kasvama. Paljude jaoks oli see ­uudis. See, et fondijuhid tõenäoliselt ei suuda aktsiaturge üle kavaldada, aga tasu saab ikka, on midagi, millega ei pea leppima, ütles Tuleva.

Läbimurde tõi Tuleva ka suhtumises indeksifondidesse, mida peeti eestlaste jaoks väheatraktiivseks. Indeksifondid oma turu keskmisega on väga hea tulemus, ütles Tuleva. Nüüd pakuvad ka SEB, Swedbank ja LHV indeksifonde ja maailma lõpp ei olegi saabunud.
Tuleva küsis ka: miks peavad olema teenustasud Euroopa kõrgemaid (OECD andmetel) ning seda tootluse eest, mis on ­Euroopa madalamaid. Nüüdseks on lisaks passiivsete fondide haldustasudele kukkunud ka aktiivsete fondide teenindamistasud. Indeksifondide teenustasud on kõigil turuosalistel alla 0,5%.

Pakkumine kaotamisvõimalustes

Pankade senistest hoiakutest võib aru saada, sest kõrgemat tootlikkust püüdes suureneb ka risk. Risk tähendab võimalust kaotada. Ja kaotust pakkusid pangad säästjatele eriti lahkelt.
Arvestades maailmaturgude tootlust 2003. aastast tänaseni, võiks Eesti inimeste II pensionisambasse paigutatud raha olla algusest tänaseni kasvanud üle ühe miljardi euro võrra, arvutas Tuleva tiim välja, aga meie inimeste osakute väärtus on kasvanud alla 350 miljoni euro. Kuhugi kadus üle poole miljardi tulevaste pensionäride raha.

Kogu pensionifondide turul toimunud muutust ei pea tingimata Tuleva kontole kandma. Fondide haldustasu alanemise põhjuseks võib tuua ka riigi poolt kõlanud avaldusi asuda seaduse jõuga säästjate kaitsele. Tõenäolisemalt mõistsid senised turuosalised, et hea aeg on selleks korraks selle teenusega läbi ja parem on klientide taluvuspiiri mitte kompama asuda.

Indeksifondide jõudmine pankade menüüsse alles nüüd võib olla ka lihtsalt ajastu märk. Võib-olla alles nüüd avastati, et aktsiaturgudest kavalamat fondijuhti siinsetest pankadest ikka ei leitud ning turu keskmine tootlikkus on miinusest oluliselt parem. Eriti kui säästjad kaotust kinni ei maksa.

Tööpõld on lai

Vaadates tulevikku, on Tuleval veel üks suur tall puhastada – see on maailm, mis avaneb pensionile jääjale. Riigi kaasabil kogutud säästude kallale pensionär ise ei pääse, kuigi aeg justkui käes. Võimalik, et mõni tõepoolest puhkaks reklaami-Veerpalu kutsel kogu vara poole aastaga ära ja jõuaks tagasi sotsiaalministri ukse taha. Aga riik juba ütleb, et inimene võib tööd teha, kaua tahab ja jaksab. Ka säästud võivad teenimist jätkata, ega aktsiad vanust küsi.