Eesti
Filtreeri
1962–1964 sündinuil aeg II sambaga liituda
Pensionifondide vahetamine – kellele ja millal?
Eesti pensionifondide edu tuli lähiturgudelt
Pensionifondid asuvad liitunuid üle lööma
Oktoobri lõpuni on 1962-64 aastal sündinutel viimane võimalus valida kogumispensioni fondi
Pensionifondi valides küsi lisateavet
Pensionireformi varjupoolest

Tšehhidel 42 miljardit krooni pensioniraha koos

27.08.04 Äripäev

Tšehhi pensionifondide maht ulatus 2004. a esimese poolaasta lõpus 42 miljardi kroonini, mis on peaaegu paarkümmend korda suurem näitaja kui Eestis.

Kuna tšehhide 10,2 miljoni suurune rahvaarv ületab eestlaste arvu kõigest seitsme ja poole kordselt, tuleb tõdeda, et inimese kohta on nad pensionivara kogunud paar korda enam kui eestlased.

Tšehhi pensionifondide maht ulatus 2004. a esimese poolaasta lõpus 86 miljardi Tšehhi kroonini (42 miljardit krooni), kasvades kvartaliga 7% ning aastaga 21%, kirjutas Investment & Pension Europe’i veebiväljaanne. Pensionifondide kümneaastase ajaloo jooksul on riigi suurimateks fondivalitsejateks sirgunud Credit Suisse L&P, PF Ceske Pojistovny ja PF Ceske.

Riigi rahandusministeeriumi andmeil ulatus erapensionifondidesse raha koguvate inimeste arv 30. juuniks 2,81 miljonini. Kokku on läbi erapensionifondide end kindlustanud seega 27,5% tšehhidest, mis on veidi madalam näitaja kui Eestis.

Keskmine tšehh investeerib iga kuu pensionifondi 500 Tšehhi krooni (250 krooni). Siin peaks eestlased olema tublimad, kuna 6500kroonise brutopalga omanik saab iga kuu ligi 400 krooni teise pensionisamba osakuid. Lisaks paneb iga täiendava kogumispensioniga liitunud inimene keskmiselt kuus kõrvale paarsada krooni.

Pärast suuri ühinemisprotsesse on neljakümne neljast Tšehhi pensionifondist turul kõigest kaksteist. Aasta esimesel poolel ulatus nende koondkasum 1,22 mld Tšehhi kroonini, mida on ligi veerandi võrra vähem kui möödunud aastal. Ekspertide sõnul on madalam kasum tingitud tõusu aeglustumisest välisturgudel.

Keskmine pensionifondide tootlus ulatus möödunud aastal Tšehhis kõigest 3,2%ni. Selle taga olid ajalooliselt madalad intressitasemed ja riigis valitsenud kõigi aegade madalaim inflatsioon. Analüütikute hinnangul peaks 2004. a tulema parem, kuna inflatsioon on kiirenenud ning pensionifondidel on pärast riigi ühinemist ELiga suuremad võimalused välismaale investeerimiseks.

Raivo Sormunen

5