Uudised

31. oktoobri õhtuks oli kogumispensioniga liitunud 351 164 inimest
Naisi on liitujate seas rohkem, mehed riskeerivad enam

Lõppenud on juba kolmas kogumispensioniga liitumise periood ja nagu minu sõbrad ütlevad: nüüd saab jälle mõne kuu rahulikult pangas käia, ilma et pensionist juttu tehtaks.

Tõesti võib arvata, et tõsised kampaaniad uute “pensionäride” meelitamiseks on seljataga, sest suurem osa potentsiaalsetest vabatahtlikest liitujatest on juba otsustanud alustada pensionikogumist. 31. oktoobri õhtuks oli liitunud 351 164 inimest.

Lõppes juba kolmas liitumisperiood

Tänavusel liitumisperioodil otsustas kogumispensioni süsteemiga liituda 143 931 inimest.

Kui 2002. aasta oktoobri viimasel nädalal esitati 52 048 valikuavaldust, siis 2003. aasta oktoober oli suhteliselt rahulik, ligikaudu sama palju – 51 201 avaldust – laekus terve kuu jooksul. Neist 22 754 avaldust esitati oktoobri viimasel nädalal.

Viidatud liitumisgraafik näitab selget tendentsi, et järjest rohkem uusi liitujaid kaalub oma otsust põhjalikult ega jäta avalduse kirjutamist viimasele minutile. Ka kohustuslikud liitujad, kellel esimese makse laekumiseni on mitu aastat aega, on oma fondivaliku siiski ära teinud ega ole jätnud valikut loosiratta hooleks.

55% liitunutest on naised

Kogumispensioniga liitunute sooline jaotus kaldub jätkuvalt naiste poole – 55,4% liitunutest on naised. Kõige enam “kogumispensionäre” on sündinud aastatel 1983-1984. Nemad kuuluvad kohustuslike liitujate gruppi ning liitunuid on vastavalt 19 548 ja 18 659, neist vaid 15% tegi seda loosiratta abil.

1961. aastal sündinutest, kellele 2003. aasta oli viimane võimalus asuda kogumispensioni koguma, on liitunuid 11 895. 1960. aastal sündinutest liitus kogumispensioniga 11 688 ning 1959. aasta omadest 11 365 inimest.

Valik jätkuvalt aktsiafondide kasuks

Liitujatest kaks kolmandikku on raha kogumise usaldanud suuremat tulusust ootavatele aktsiafondidele. 20% on valinud tasakaalustatud strateegiaga ning 12,53 võlakirjafondi.

Mehed on ka 2003. aasta valikutes jätkuvalt riskialtimad – 71,5%-l on tehtud valik aktsiafondi kasuks. Naistel on see osakaal vastavalt 64,2%. Keskmise strateegiaga fonde on valinud 17,6% mehi ja 22,0% naisi, võlakirjafonde 13,8% naisi ja 11% mehi. 2002. aastaga võrreldes on kogu liitujaskond muutunud riskialtimaks, sest aktsiafondi valis aasta tagasi meestest 69%, naistest 60%.

Fondi strateegia valikut on selgelt mõjutanud 2003. aasta kevadel aktsiafondide indeksi EPI-50 langus ja võlakirjafondide indeksi EPI-100 selge tõus.

Ka liitumise statistika on vastav – kasvas võlakirjafondidega liitunute arv ning langes aktsiafondidega liitunute oma. Samas 2003. aasta sügisel toimunud aktsiafondide indeksi tugev tõus viis aasta kokkuvõttes valiku tugevalt aktsiafondide kasuks.

Taas on selgelt näha, et nooremad inimesed otsustavad kõige tõenäolisemalt riskantsemate aktsiafondide kasuks. 1983.-1984. aastal sündinutest on riskialteid vastavalt 76,6 ja 84,6%. Kui vaadata liitumist vaid valikuavalduste alusel (eeltoodud numbritesse on kaasatud ka loositud liitujad ja teatavasti liiguvad loosirattas vaid võlakirjafondid), ületab aktsiafondi valik 90%. Samas 1957.–1961. sündinutest, kellele 2003. aasta oli viimaseks liitumise võimaluseks, on aktsiafonde valinud vaid 45%.

Fondidest juhib Hansa K3

Võrreldes 2002. aasta fondide ja fondivalitsejate turuosa, võib suurimaks võitjaks lugeda Ühispanga Varahaldust, kes on saavutanud 2,4%-lise turuosa kasvu. Suurima languse on läbi teinud Sampo Varahaldus, kes kaotas 1,7% varasemast turuosast.

Fondidest on suurima kaotuse pidanud vastu võtma Hansa Pensionifond K1, millega liitunute osa on vähenenud kahe protsendipunkti võrra 6,3%-lt 4,3%-le. Viidatud kaotus võib olla tingitud aga Hansa Pensionifondi K3 edust, mis suurendas liitunute osa 25,6%-lt 27,71%-le.

Kaidi Oone,
Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor