Eesti
Filtreeri
Pensionäride varanduslik ebavõrdsus süveneb
Kogumispensioniga liituja käekäik
Poola pensioniturul raha Eestist sada korda enam
Pensionikindlustuse kliendid saavad pisikese lisagarantii
Senine teise pensionisamba rahastamine peab jätkuma
Pensionireformi reeglite muutmine petab kindlustajaid
Pensioni II samba süsteemi muutmiseks napib Riigikogus hääli

Tööturg vajab vanemaealiste kaasamist

16.06.04 Eesti Päevaleht

  • 2050. aastaks on veerand elanikest üle 65-aastased
  • Pensionieelikuid takistab töötamast kehv tervis

Vanurite eneseabi- ja nõustamisühingu (VENÜ) raamatupidaja, 74-aastane Hilja Tamm käib tööl viis päeva nädalas ja puhkab suvel kuu aega – just nii, nagu töö- ja puhkeaja seadus ette näeb.

Arvutist e-posti vaadates kurdab väike krapsakas daam, et ühingul pole võimalust olnud osta korralikku raamatupidamisprogrammi. Aastakümneid mitmes ametiasutuses ja rahandusministeeriumis rahavooge liigutama harjunud finantsistina muigab ta, et praegune töö on varasemale täpselt vastupidine. “Ma pole kunagi nii palju sularahaga tegemist teinud kui praegu,” märgib Hilja.

Lisaraha on vaja küll

Praegusel ametipostil saab tal septembris kolmas aasta. Enne jõudis Hilja pidada kaks aastat pensionipõlve. Kuni sai VENÜ-lt tööpakkumise. “Neid päevi on olnud küll, kus tunned, et nüüd kohe lõpetad,” tunnistab Hilja. VENÜ on aasta-aastalt kasvanud ning järjest enam tuleb tegeleda eri projektidega, järjest paksemaks lähevad kaustad. Aga samas kulub pensioni kõrval lisaraha hästi ära suvila ümberehitusel.

Inimesed võiksid pensionipõlves rohkem töötada, leiab äsja sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud poliitikauuringute keskuse Praxis värske uuring “Vanemaealine tööjõud tööelus ja tööturul”. 46 aasta pärast on üle 65-aastaste osa kasvanud kümnelt protsendilt veerandini rahvastikust, mistõttu riik peaks vanemaealisi juba nüüd rohkem tööturule kaasama.

“Eesti elanikkond on üks maailma kõige kiiremini vananev,” nendib sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Piret Lilleväli. “Tundub, et praegused töötajad ei saagi pensionile minna, sest pole kedagi, kes neid ülal peaks.” Uuringust selgub, et kuigi vanemaealise tööjõu hõive on viimastel aastatel kasvanud, on tööpuudus mittetöötamise põhjus vähesel määral. “Tervisehäire piirab nii tehtava töö hulka kui ka viisi,” ütleb Praxise analüütik Andres Võrk.

Tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare märgib, et kutsehaiguste probleem on Eestis täiesti olemas. “Kõige sagedamini esineb kutsehaigust 50–55-aastastel, kes on küm-neid aastaid teinud sama tööd,” sõnab Vare. “Noored, 22–25-aastased satuvad jälle sagedamini tööõnnetustesse,” lisab ta.

Tuleb tulevikule mõelda

Enim on registreeritud töötute hulgas 45–54-aastasi, üle 45-aastasi on ligi 36 protsenti. Uuringust selgub ka, et kehvema tervise ja hariduse tõttu teevad vanemaealised sageli lihtsamat tööd. “Vanemaealine on väga kohusetundlik, lojaalne ja motiveeritud töötama ning võiks olla tööandjale atraktiivne,” sõnab Lilleväli.

Praxise soovitused tulevikuks on kujundada terviklik strateegia vanemaealisele tööjõule suunatud hõivest ja toetada täiendõpet. “Piirata riiklike eripensionide kasvu ja astuda samme soodsate eripensionide võimaluste vähendamiseks,” soovitab uuring.

55–64-aastased tööturul

Eesti:
Hõivatud: – 46 %
Töötud – 4 %
Mitteaktiivne (ei tööta ega otsigi tööd) – 50%

Euroliidus:
Hõivatud – 39%
Töötu – 3 %
Mitteaktiivne – 59%

Allikas: Eesti tööjõu-uuring, aastal 2001

Airi Ilisson