Uudised

Pangad ja kindlustusfirmad on veendunud, et riik peab kaotama erisoodustusmaksu ettevõtete maksetelt oma töötajate pensionifondi, sest vastasel juhul peavad palgasaajad leppima majanduslikult kesise pensionipõlvega.

Töökohtadel ei ole keelatud panustada oma töötajate pensionisse, kuid see ei toimi põhjusel, et need maksed on erisoodustusmaksu all.

Tööandja pensioni idee toetaja, SEB Ühispanga Elukindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul tegeldakse pensioni valdkonnas praegu jooksvate küsimustega, jättes kõrvale selle, mida peab riik tegema, et praegune noorte ja keskealiste põlvkond jõuaks pensioniikka piisava kindlustatusega.

«Praeguse pensioni suurus on tähtis, aga see ei loo mingit väärtust homseks,» leidis Holst. Tema sõnul on vaja pensionipoliitikat, mis välistaks selle, et ka tulevasi põlvkondi saaks valimistel 500-kroonise pensionitõusuga ära osta.

Selleks on Holsti hinnangul vaja kaasata tööandja pensionide maksmisse vabatahtliku kolmandasse sambasse panustamise kaudu.

Aeglustaks palkade kasvu

Praegu takistab selle toimimist asjaolu, et tööandja panus pensionisambasse läheb erisoodustusmaksu alla. «Takistuse hulka võib lisada ka poliitilise tahte puudumise tegelda teemadega, mis loovad tõelise väärtuse aastakümnete pärast. Sotsiaalsete riskidega tegeldakse jooksvalt, tänases päevas,» ütles Holst.

ERGO Kindlustuse juhatuse liige Sergei Vahnitski toetas samuti tööandja pensionit. Tema sõnul on selle kehtestamisega võimalik ohjeldada tarbimisest ülekuumenenud majandust, aeglustades palkade kasvu ja vähendades tarbimist.

«Ettevõtjatele annab see võimaluse kasutada pensionimakseid kui tulevikku suunatud motivaatorit töötajatele,» kiitis Vahnitski.

Hansapanga investeeringute tegevdirektori Helo Meigase hinnangul tagab praegune kolme samba süsteem piisava toimetuleku vanaduspõlves vaid siis, kui kõigisse kolmesse raha kogutakse.

«Praegu on eelkõige keskealistel probleem, et teise sambasse kogumiseks ei jää piisavalt aega ja kolmandasse ei jagu igapäevaste kulutuste kõrval piisavalt raha,» nentis ta.

Euroopa praktika

Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Eiki Nestor tõdes, et tööandja pension on Euroopas tunnustatud praktika. «See on ka Eesti jaoks oluline küsimus samal põhjusel, mis sel nädalal juba ärevust tekitas,» viitas Nestor Reformierakonna katsele võtta päevakorda pensioniea tõstmise teema.

Nestori sõnul tuleks tööandja pension esmajärjekorras kehtestada väljateenitud aastate eest varem pensionile saavates ametites, nagu näiteks baleriinid või kaevurid.

«Kui aga maksusoodustuse kehtestamine aitaks kaasa kõigi inimeste kolmandasse sambasse kogumisse tööandja osalusel, siis oleks seegi tervitatav, mitte liigne luksus,» toetas Nestor tööandja pensioni.

Tööandjate keskliidu juhatuse esimees Tarmo Kriis pidas tööandjate panust mõeldavaks vaid juhul, kui sissemaksed töötaja pensionikindlustusse on rangelt vabatahtlikud ja maksuvabad.

Agnes Kuus, Postimees

Kolm pensionisammast

• Esimese samba pensionäre on praegu 377 133, neist 291 580 saab väljateenitud vanaduspensioni.
• Eesti 650 000 töötavast inimesest on II samba ehk kogumispensioniga liitunud 542 562.
• Vabatahtliku ehk III pensionisambaga liitunuid on vaid 122 000.
• Pensioni II sambasse on Eestis kogunenud 9,6 ning III sambasse 2,9 miljardit krooni.
• Esimese ja teise sambaga liitunutel säiliks pensionile minnes vaid 40 protsenti palgast.
• Rootsis saab ligi 90 protsenti töötajatest mingis vormis pensioni ka tööandjalt. Ka Leedus ja Lätis on tööandja pension olemas. See on tööandjale vabatahtlik ning kindlustusmaksed on kas osaliselt või täielikult maksustamata.