Eesti
Filtreeri
Kogumispensioni maksete kinnipidamine nõuab raamatupidajalt suurt täpsust
EVK soovitab tööandjatel kontrollida töötajate liitumist kogumispensioniga
Pensioniraha paigutamist juhtigu ratsionaalsus
Postimehe juhtkiri: Pensionieelikud ja spekulandid
Tööandjale: Kogumispensioni seadus paneb uusi kohustusi
Kogumispensioniga liitunute vahekokkuvõte – 50 000 liitunut
Kogumispensioniga on liitunud üle 50 000 inimese

Tööandja pension on maailmas populaarne

30.01.04 Äripäev

Kui Eestis on pensionsüsteem inimese ja riigi kätes, siis mujal maailmas on mängu kaasatud ka tööandjad.

Erinevalt Eestist on paljudes riikides populaarne tööandja pension, kus inimesele tööd andev firma paneb igal kuul töötaja eest teatud rahasumma kõrvale ja maksab sellest töötaja pensionile minemise ajal pensioni. 19. sajandisse tagasiulatuvad tööandja pensioniskeeme peetakse näiteks üheks peamiseks Saksamaa ärikultuuri tugisambaks ning töötaja heaks peibutajaks.

Sampo Elukindlustuse tegevdirektori Ulla Ilissoni sõnul ei soodusta praegune Eesti maksukeskkond seda, et tööandjad oleks töötajate pensionikogumise skeemis üheks partneriks. “Kuna töötaja heaks tasutavaid kindlustusmakseid käsitletakse erisoodustusena, on tööandjate osatähtsus praegu hetkel olematu,” lisas ta.

ELis on sotsiaalkindlustuse vastutus jagatud kolme osapoole vahel (töötaja, tööandja ja riik). “Eestis peaks samuti riigi huvi seisnema oma vastutuse jagamises erasektoriga. Vajaliku tõuke andmiseks on tarvis korrigeerida maksukeskkonda, mis motiveeriks tööandjat oma töötajate eest rohkem hoolt kandma,” leidis Sampo Elukindlustuse tegevjuht.

Tööandja lisab töötaja kontole raha juurde

USAs on üheks populaarsemaks pensioniplaaniks 1981. aastal loodud 401 (k). Töötaja ütleb tööandjale, palju ta oma palgast soovib pensioniplaani investeerida ning valib endale kompanii pakutavate võimaluste hulgast sobivaima võimaluse. Tihti lisab tööandja töötaja pensionikontole ise veel raha juurde. Näiteks iga dollari kohta pool dollarit. Töötaja kui ka tööandja panustatud summad on teatud piirini maksuvabad.

Selleks, et minimeerida kompanii pankroti minemise riski, peab ettevõtte töötajate pensioniplaani raha hoidma ettevõtte varadest lahus. Samuti saab töötaja töökoha vahetusel viia oma raha ühest ettevõtte pensioniplaanist teise.

Tööandja pensionidest rääkides on viimasel ajal suurriikides esile kerkinud pensioniplaanide defitsiit.

Aastapäevad tagasi ulatus näiteks General Motorsi pensionidefitsiit USA ettevõtete ajaloo kõrgeima tasemeni 19,3 mld dollarini (242 mld kroonini). Maailma suurim autotooja on kõva pensionimaksja. Kompanii käest saab pensioni kaks ja pool korda rohkem inimesi (450 000) kui firmas hetkel inimesi töötab. Pensionideks makstakse aastas 6 mld dollarit ehk kaheksa ja pool korda enam kui Eesti riik oma pensionäridele kokku. Igatahes pensioniauk rõhus General Motorsi kasumit, reitingut ja aktsiahinda. Tänu 2003. aasta aktsiahindade tõusule teenis autotootja oma pensionivarade pealt aga 18% tootlust ning likvideeris pensioniaugu peaaegu täielikult.

Defitsiidinumbrid on tekkinud seepärast, et aastaid tagasi aktsiabuumi tingimustes tehtud pensioniplaane on börside languse ajal raske täita. Seetõttu on viimasel ajal olnud tendentsiks, et ettevõtted garanteeritud tootlusega pensioniplaane enam töötajatele pakkuda ei taha. Kui 1990 pakkusid selliseid pensioniplaane USAs 83%, siis möödunud aastal kõigest 45% firmadest.

See aga ei tähenda, et pensioniplaanidest loobutakse. Korralikult ülesehitatud pensioniplaan on kindlasti heaks töötaja motivaatoriks ka tulevikus.

Raivo Sormunen