Eesti
Filtreeri
Kohustusliku kogumispensioni sissemaksetest alates 2010.aastast
Finantsinspektsioon soovitab pensionifondi tootlus üle vaadata
Angelika Tagel: praegu on aeg oma pensioni kindlustada
Pension sõltub sambast väljumisest
Pangad meelitavad teise sambasse äkilise fondiga
Juhtkiri: hoidkem teist sammast koos
Koppel: noored võiksid rohkem riskida

Teisest sambast põgeneja satuks hätta

16.05.14 Äripäev

Kui laseme inimestel teisest sambast lahkuda, siis inimeste säästud ei suurene, hoiatab Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.

Äripäev püüab vaid 12 kogumisaasta järel hinnata pensionisüsteemi, mille tegelik positiivne mõju peaks tekkima pärast 30-40aastast kogumist.

Sageli unustatakse, et mitmel aastal ei saanud inimesed teise sambasse sissemakseid tehagi või said seda teha vaid piiratud mahus. Kahjuks langes see periood, 2009-2011 kokku viimase aastakümne parimate tõusuaastatega maailma aktsiaturgudel. Pealegi olid palgad 12 aastat tagasi tänasega võrreldes kohati 2,5 korda madalamad. Teisisõnu, teise sambasse praeguseks kogunenud sääste tuleb hinnata süsteemi algusaastatel tehtud oluliselt väiksemate sissemaksete valguses.

Tasub vaadata, kui palju oleks keskmist palka teenival inimese igakuised esimesest sambast saadavad pensionimaksed täna suuremad, kui ta poleks otsustanud pensioni kogumissüsteemiga liituda. Teiseks tuleb püüda hinnata, kas väikese igakuise pensionilisa põhjused peituvad vaid teise samba kogumisfaasis või on need seotud ka väljamaksete faasiga.

Esimesest sambast saadavad pensionimaksed sõltuvad suures plaanis kahest tegurist: kõigile pensioniealistele ühesugusest igal aastal riiklikult kehtestatud pensioni baasmäärast (tänavu 135 eurot ja töötatud aastate jooksul teenitud sissetulekust võrreldes Eesti keskmisega. Selle kohaselt ulatub keskmist palka teeniva ning 12 aastat töötanud inimese esimese samba pension täna 194 euroni kuus. Inimestel, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga, on see summa ligikaudu 10 euro võrra väiksem, sest osa sotsiaalmaksust on suunatud teise sambasse. Tänaseks on teise sambaga algusaastail liitunud ja keskmist palka teeninud inimesel pensionikontole kogunenud pea 6000 eurot. Teise samba väljamakseid pakkuvad kindlustusseltsid lubavad selle pealt 26-30 euro suurust kuist pensionilisa.

Eesti majandus ja siin kogutavad säästud on ja jäävad ka edaspidi maailma mõistes imepisikeseks. Nii nagu on suhteliselt väike meil tegutsevate pankade arv, ei ole põhjust oodata ka suurt hulka pensioni väljamaksete tegijaid – praegu pakub seda teenust vaid kolm ettevõtet. Inglismaal, kus pensioni väljamaksete turg on üks arenenumaid, on teenusepakkujaid pea kümme korda rohkem.

On tervitatav, et madala säästmis- ja investeerimiskultuuri arendamiseks pakutakse välja lahendusi. Nende eesmärk peaks olema eelkõige suunatud säästude suurenemisele. Kui aga laseme inimestel teisest sambast lahkuda, saavutame pigem vastupidise tulemuse.

Vabatahtlik säästmisharjumus on enamikul tööealistel inimestel Eestis kahjuks vähene. Seda näitab kas või kolmanda sambaga liitunute ja sinna aktiivselt säästjate väga väike hulk teise sambaga võrreldes – seda hoolimata kolmandale sambale kehtivast tulumaksusoodustusest. Vabatahtlikku pensionisambasse on inimesed täna kogunud pea 18 korda vähem raha kui kohustuslikku teise sambasse. Ehkki pensionisüsteem on mõeldud kolmesambalisena, ei toimi ta nii. Enamiku inimeste ainsaks tegelikuks säästuks on kohustuslik II sammas. Kui muudame selle vabatahtlikuks, toob see paarikümne aasta pärast kardetavasti kaasa hulga hädasolevaid inimesi ning olulise surve riigieelarvele ja maksumaksjale.