Eesti
Filtreeri
Teise samba pensionifondid toovad pankadele hästi sisse
Pensionid Euroopa Liidu uutes liikmesriikides
3 aasta tootlus muljetavaldav
III sammast kogutakse üha enam fondidesse
II samba raha on Tallinna börsil vähe
Teise sambaga liitunud teevad mitteseotuile ära
Riikliku vanaduspensioni kasv edestab teist sammast

Teise sambasse säästjal läheb vaja head tervist

15.11.06 EPL Ärileht

Sain mõne aja eest huvitava kogemuse. Nimelt üritati mind telefonitsi veenda ühinema teise pensionisambaga – hoolimata sellest, et ma juba kõne alguses korduvalt viisakalt mõista andsin, et minule pole mõtet aega kulutada.

Neli aastat tagasi kirjutasin Eesti Päevalehes, et teise sambaga ühinemine tundub mõistlik. Miks ma pole ise ühinenud ja kas minu soovitus on äkki muutunud? Ei, ei ole. Keskmisena võttes on teine sammas kahtlemata õige samm. Ent olles ise ettevõtte omanik, on mul ratsionaalsem saada ettevõttest põhitulu dividendidena või aktsiate tagasiostuga, mitte palgana. Teise sambaga pole omanikul/ettevõtjal mõtet ühineda, kui ta omab kalduvusi regulaarseks säästmiseks ja investeerimiseks ja ta on valmis jätkama oma investeeringute eest hoolitsemist ka pensionil olles.

On üsna tõenäoline, et “agressiivsete”, “progressiivsete” jms eksitava nimega pensionifondide senine 10-protsendine aastatootlus on keskmisest paremate börsiaastate tulemus. Pikaajaliselt pole alust neilt sama tootlust oodata (ja üritada selle tootluse jätkumise eeldusega II sammast müüa!).

Nn “äkiliste” fondide portfellist peab vähemalt 50% olema investeeritud võlakirjadesse. Nende fondide teenustasud on üpris kõrged, süües pidevalt tootlust. Mina loodan pikaajaliselt teenida neist enam aktsiate osakaalu suurendamisega oma portfellis ning fondi-fondi-fondide ja muude mitmekordseid teenustasusid koorivate investeerimistoodete vältimisega.

Põhjuseta nuumamine

Väga oluline on pikaajalise tootluse seisukohast ka see periood, kus pensionifondi kogutud raha antakse edasi kindlustusseltsile, kes teeb vastse pensionäriga annuiteedilepingu, mille alusel laekuvad igakuised pensionimaksed kuni surmani. Kindlustusselts ei tohi seda summat arvestades eeldada suuremat tootlust kui on 3% aastas. Võib-olla suudan ma ka pensionil olles jätkata elu jooksul kogutu investeerimist pisut kõrgema tootlusega?

Ja veel – statistika ütleb, et regulaarselt tegeleb spordiga vaid 15% eestlastest. Kuna annuiteedilepingu aluseks on meeste ja naiste ühtne suremustabel, siis meestest keskmiselt pikemaaealistel naistel on ühinemine mõistlikum, viletsama tervisega meestel aga jääb suur osa oma pensionisäästudest tõenäoliselt kasutamata. Nii et teise sambaga ühinedes peaks üks korralik eestlane puht kiusu pärast oluliselt parandama oma eluviise ja olema sportlikum, et mitte ilmaaegu kindlustusseltse nuumata!

Seega mina, kui oma sääste investeeriv ja (kahjuks) 100 kg kaaluv indiviid, ütlen teisele sambale ei. Aga ma olen investeerinud ja investeerin ka edaspidi kolmandasse sambasse. Eriti ratsionaalne on teha seda maksuefekti silmas pidades: paigutada kolmandasse sambasse aastas 15% maksustatavast tulust, millelt siis tulumaksu tagasi saab. Kui mõned aastad on sedasi talitatud, võib kolmanda samba makse vähendada kas või ainult selle 2%-ni palgast, mis muidu II sambasse tilguks. Suurem alginvesteering ja pikaajaliselt parem tootlus annab lootuse kordades suuremaks pensioniks, kui on oodata teisest sambast. Ja see raha kuulub siis tõesti teile, mitte kindlustusseltsidele.

Kristjan Hänni