Uudised

Teise pensionisambaga liitunud kaotavad küll veidi oma palgas ja riiklikus pensionis, kuid juba praegu võib arvestuste põhjal tuleb tõdeda, et tulevikus naudivad nad võrreldes mitteliitunutega tunduvalt paremat pensionipõlve.

Teise pensionisambaga liitumise eel kaalusid paljud kindlasti selle miinuseid ja plusse. Sellega põrkas kokku ka antud loo autor, kuigi otsuse liitumiseks tegin ma päris kiirelt.

Proovisin huvi pärast analüüsida, palju on teise pensionisambaga 2002. aasta kevadel liitunud inimene praeguseks võitnud. Või kas ta on üldse võitnud? Väheneb ju liitunutel riiklik pension, kuna osa sotsiaalmaksust läheb teise pensionisambasse ning lisaks kahaneb liitunul ka veidi palk.

Võtsin oma näiteks Tõnu, kes on viimasel kolmel aastal teeninud iga kuu 10 000kroonist brutopalka ja liitus kohustusliku pensionisüsteemiga 2002. aasta kevadel ehk esimeste seas. Praeguseks on tal osakuid koos 25 000 krooni eest. (Olenevalt fondi edukusest võiks tal olla osakuid 22-26 000 eest – täpsem info lehekülje all olevas tabelis.)

Kokku on tal liikunud viimase 36 kuu jooksul teise samba pensionifondi osakutesse 21 600 krooni (36 kuud × 600 krooni kuus). Liitumise tõttu on ta kaotanud iga kuu 200 krooni brutopalgast (ehk 152 krooni netopalgast). Ülejäänud summa (400 krooni) võetakse tal maha sotsiaalkindluse rahast, mille võrra saab ta võrreldes mitteliitunutega vähem kindlustusosakuid.

Kas teise sambaga liitumine kompenseerib talle eelpool mainitud kaotused? Arvutame.

Alustame kõigepealt sellest, millest on Tõnu kolme aasta jooksul ilma jäänud.

Liitunu kaotab palgas ja esimeses sambas
Liitumise tõttu on ta kaotanud netopalgas kolme aastaga kokku 5356 krooni ning riiklikus pensionisambas praktiliselt terve kindlustusosaku (pärast liitumist on Tõnule kogunenud orienteeruvalt 3,95 kindlustusosakut, samas kui mitteliitudes oleks tal kokku 4,94 osakut).

Ühe kindlustusosaku puudumine tähendab kaotust riiklikus pensionis praeguse osakuhinna põhjal ligi 43 krooni.

5356 krooni kaotust palgas on natuke raskem tulevasse pensioni ümber panna. Ma arvan, et kõige tõetruum oleks vaadata, kui suure pensioni ta saaks kui ta selle raha kolmandasse pensionisambasse paneks ja järgneval kahel aastal veel maksuametilt tagasi saadava summa reinvesteeriks (teise sambasse tehtavad investeeringud on 15% brutopalga ulatuses tulumaksuvabad).

Küsisin Hansapanga Elukindlustuselt küll andmed 25 000kroonise investeeringu kohta, kuid nende saadud annuiteetpensionide numbreid võime ka siin edukalt kasutada. 6949 krooni pealt garanteeritakse 63 aasta vanuseks saanud mehele elu lõpuni 43kroonine ja naistele 37kroonine kuupension. Kuna teise samba pensionide väljamaksmisel (alates 1. jaanuarist 2009. aastal) meestel ja naistel vahet ei tehta (kasutakse üldist suremustabelit) siis keskmiselt võiks võtta 40kroonise pensionilisa. Kokku kaotab seega teise pensionisambaga liitunud 83 krooni (43 krooni + 40 krooni).

Nüüd vaatame, millise pensionilisa saaks Tõnu oma teise sambasse kogutud 25 000 krooni eest. Võtsin taas kord aluseks Hansapanga Elukindluse andmed ja arvestasin, et Tõnul on 63 eluaastat koos. Sellise summa pealt garanteeritab selts elu lõpuni meestele 153-kroonise ja naistele 134kroonise pensioni (keskmiselt teeb see 144 krooni). Seega saab kokkuvõttes juba praegu öelda, et teise sambaga liitunute võit on juba praeguseks märgatav.

Osakuomanikud võivad rahul olla
Enamikul teise pensionisamba fondidel ning ühtlasi ka osakuomanikel on läinud praeguseni vägagi hästi.

Parimad fondid on investorite raha kolme aastaga kasvatanud juba ligi viiendiku võrra ja fondiosakute hinnad on kerkinud juba kuni 40%. Ka kõige nõrgemini esinenud fondid on kasvatanud praeguseks kõikide nende investorite vara, kes liitusid teise pensioni­sambaga enne 2003. aasta oktoobri lõppu. Vaid osa neljandas liitumisvoorus teise pensionisambaga liitunud inimestest on parasjagu oma fondiosakutega kerges miinuses.

Parasjagu käimas olev viies liitumisvoor kohustusliku pensionisambaga kestab tänavu 31. oktoobrini. See on viimane võimalus 1965.–1967. aastal sündinutele. Praeguseks on viiendas voorus liitunud ligi 30 000 inimest ning tõstnud teise pensionisambaga liitunute koguarvu 453 000 inimeseni.

Lehekülje allservas oleva edetabeli aluseks olen võtnud stabiilse 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2+4% brutopalgast).

Raha fondi laekumise päevaks on võetud antud päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt osakud kontole saanud (viimaseks päevaks oli 18. juuli).

Samas oleme arvestanud fondiosakute välja­laske- ja tagasivõtmistasudega, mistõttu on veidi kehvemas seisus suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid.

Raivo Sormunen