Teise samba pensionifondid toovad pankadele hästi sisse
Eesti fondihalduritel läheb hästi ning tuleval aastal veel paremini – iga päev tuleb teise samba kogumispensionite pealt valitsemistasu 182 000 krooni.
Aastas teeb see 66 miljonit krooni. Ning seda praegusi mahtusid arvestades – fondide maht kasvab aga pidevalt. Kui eelmisel nädalal jõudis II samba fondide maht üle 4 miljardi krooni piiri, siis juba järgmiseks aastaks oodatakse teise samba fondide mahu kasvu 50–100 protsendi võrra.
Fondijuhid ise jäid natuke tagasihoidlikumaks. “Eks ta läheb sama tempoga edasi,” pakkus LHV Pensionifondide juht Vähk. Tema sõnul väga palju uusi liitujaid ei tule, kuid palga kasv jääb fonde toetama. “Kui II samba fondide maht kasvas viimase aastaga üle 2 miljardi, siis tõenäoliselt tuleb aastaga juurde 2,5–3 miljardit. Paarkümmend protsenti rohkem võiks kasvada kui sellel aastal.” SEB Ühispanga Fondide fondijuhi Vahur Madissoni hinnangul peaks II samba mahud aastaga kasvama kuni 50%.
Teise sambaga liitunuid oli eilse seisuga 461 592 ning fondide maht 4 079 849 627 krooni. Keskmiselt on iga inimene fondidesse paigutanud. 8800 krooni. Kaks aastat tagasi ennustas Äripäev 2005. aasta lõpuks teise samba mahuks 4,5 miljardit krooni.
Et fondimahtude kasvades valitsemistasud langema hakkaksid, ei ole eriti tõenäoline. “Ilmselt erilist tasude muutumist ette näha ei ole,” nentis LHV Pensionifondide juht Tõnno Vähk. “Tasud ei ole see põhiline argument, mille järgi fond valitakse – vaadatakse ikkagi investeerimisstrateegiat ja ajaloolist tootlust.” Tema sõnul avaldavad teenustasud võrdlemisi väikest mõju võrreldes fondi tulemustega.
Fonditurule sisenejaid pole samuti lähimal ajal ette näha. “Kui siiamaani ei ole uusi tegijaid tulnud, siis on nüüd juba hilja,” ütles Vähk. “Üritada fondi vahetamisega endale kliente saada – majanduslikku mõtet ma sellel ei näe.”
Ka Vahur Madissoni sõnul ei ole sisenemine lihtne, sest turg on suures osas juba jaotatud. “Peab arvestama, et konkurents on väga terav. Investeerimistegevus ja kohustusliku pensionisüsteemiga seonduv administreerimine ei ole odav ja läheb üha ressursimahukamaks. Sama võib öelda pakutava müügitoe kohta.”
Eestisse jääb fondide rahast kaduvväike osa
“Aktsiad on meil ikkagi jaotatud globaalselt,” märkis Sampo Panga fondihaldur Aari Stalde. Aasia, Lõuna- ja Põhja-Ameerika, Euroopa, Venemaa, loetles Stalde investeerimispiirkondi. Fondihalduri sõnul vaadeldakse Balti riike tervikuna. Sampo Pension 50 rahast on umbes 10% investeeritud Balti aktsiatesse, mis tähendab, et Eestisse jääb sellest veel vähem. Võlakirjadesse investeerimiseks mõeldud summast jääb Balti riikidesse umbes 20%. “Balti osa tervikuna on fondis 25–30%,” ütles Stalde.
Ka SEB Ühispanga Fondide valitsetavad kohustuslikud pensionifondid investeerivad globaalselt, kuid rõhuasetusega Eesti lähiregiooni finantsturgude suhtes. “Meie valitsetavad kohustuslikud pensionifondid on Eestisse investeerinud alla 5% varadest,” sõnas Ühispanga Fondide fondijuht Vahur Madisson.
Lauri Matsulevits
