Eesti
Filtreeri
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga

Teise samba pension kindlustuste meelevallas

16.05.11 Postimees

Aastakümnetega teise samba pensioni­fondidesse kogunenud raha tõotab lõpuks tulu tuua vaid nendele inimestele, kes elavad väga vanaks, sest riik on jätnud pensionile jäävad inimesed kindlustusseltside meelevalda.

Nii võib kindlustusselts teise samba pensionilepingus määrata oma suva järgi inimeste oodatavat eluiga. Riik ei kontrolli ka kindlustusseltside tasusid, mida võetakse pensionivara haldamise eest. Kuid just need kaks näitajat koos pensionivara investeerimistuluga määravad, kui suure pensioni saavad inimesed teisest sambast.

Praegu on keskmine pensionilepingu summa 8200 eurot. Pensionikeskus.ee kalkulaatori järgi lubavad seltsid teile sellisel juhul pensioni iga kuu 35,75 kuni 38,72 eurot. Seda juhul, kui lepingus on 15-aastane garantiiperiood.

Kiire arvutus näitab, et kindlustusselts maksab kõnealuse näite puhul inimesele aastas välja 5,2 protsenti summast. Et väljamaksete summa jõuaks selle summani, mida inimene on pensionifondi sisse maksnud, peaks inimene elama pärast pensionile jäämist ja pensionilepingu sõlmimist veel 19 aastat.

Paljudel praegu pensionile jäävatel inimestel see õnnestub, aga enamikul mitte, sest statistiline keskmine eeldab, et 65-aastane inimene elab veel 16,12 aastat. Pealegi teenivad kindlustusseltsid investeerimistulu varalt, mille pensionilepingu sõlmijad neile usaldavad.

Andrus Karnau