Eesti
Filtreeri
Rahandusministeerium: demograafia väljakutsed
Pensionifondide valitsejad said vabamad käed
Tuleva kaalub kolmanda samba ja eraldi indeksifondi loomist
Riik võtab pensionifondid pihtide vahele
Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondidega seotud info kättesaadav pensionikontolt
Pensionide poolaasta: indeksit on raske võita
Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi

Teise samba pension kindlustuste meelevallas

16.05.11 Postimees

Aastakümnetega teise samba pensioni­fondidesse kogunenud raha tõotab lõpuks tulu tuua vaid nendele inimestele, kes elavad väga vanaks, sest riik on jätnud pensionile jäävad inimesed kindlustusseltside meelevalda.

Nii võib kindlustusselts teise samba pensionilepingus määrata oma suva järgi inimeste oodatavat eluiga. Riik ei kontrolli ka kindlustusseltside tasusid, mida võetakse pensionivara haldamise eest. Kuid just need kaks näitajat koos pensionivara investeerimistuluga määravad, kui suure pensioni saavad inimesed teisest sambast.

Praegu on keskmine pensionilepingu summa 8200 eurot. Pensionikeskus.ee kalkulaatori järgi lubavad seltsid teile sellisel juhul pensioni iga kuu 35,75 kuni 38,72 eurot. Seda juhul, kui lepingus on 15-aastane garantiiperiood.

Kiire arvutus näitab, et kindlustusselts maksab kõnealuse näite puhul inimesele aastas välja 5,2 protsenti summast. Et väljamaksete summa jõuaks selle summani, mida inimene on pensionifondi sisse maksnud, peaks inimene elama pärast pensionile jäämist ja pensionilepingu sõlmimist veel 19 aastat.

Paljudel praegu pensionile jäävatel inimestel see õnnestub, aga enamikul mitte, sest statistiline keskmine eeldab, et 65-aastane inimene elab veel 16,12 aastat. Pealegi teenivad kindlustusseltsid investeerimistulu varalt, mille pensionilepingu sõlmijad neile usaldavad.

Andrus Karnau