Eesti
Filtreeri
FI: fondijuhid on võtnud arvestatavaid riske
Riik kavandab samme pensionifondide taltsutamiseks
Eiki Nestor pensionifondidest: keegi ei suuda ära hoida valesid rahapaigutusi
Fondihaldurid: kogumispensionide süsteemi ulatuslikum reform eeldab laiapõhjalist analüüsi
Swedbank lubab teise samba fondide rahaga vähem riskida
Rõivas: kogumispensioni muudatused jõuavad aasta lõpuks riigikokku
Pensionisüsteemi lahendamise võti on seadusandja käes

Teise samba pension kindlustuste meelevallas

16.05.11 Postimees

Aastakümnetega teise samba pensioni­fondidesse kogunenud raha tõotab lõpuks tulu tuua vaid nendele inimestele, kes elavad väga vanaks, sest riik on jätnud pensionile jäävad inimesed kindlustusseltside meelevalda.

Nii võib kindlustusselts teise samba pensionilepingus määrata oma suva järgi inimeste oodatavat eluiga. Riik ei kontrolli ka kindlustusseltside tasusid, mida võetakse pensionivara haldamise eest. Kuid just need kaks näitajat koos pensionivara investeerimistuluga määravad, kui suure pensioni saavad inimesed teisest sambast.

Praegu on keskmine pensionilepingu summa 8200 eurot. Pensionikeskus.ee kalkulaatori järgi lubavad seltsid teile sellisel juhul pensioni iga kuu 35,75 kuni 38,72 eurot. Seda juhul, kui lepingus on 15-aastane garantiiperiood.

Kiire arvutus näitab, et kindlustusselts maksab kõnealuse näite puhul inimesele aastas välja 5,2 protsenti summast. Et väljamaksete summa jõuaks selle summani, mida inimene on pensionifondi sisse maksnud, peaks inimene elama pärast pensionile jäämist ja pensionilepingu sõlmimist veel 19 aastat.

Paljudel praegu pensionile jäävatel inimestel see õnnestub, aga enamikul mitte, sest statistiline keskmine eeldab, et 65-aastane inimene elab veel 16,12 aastat. Pealegi teenivad kindlustusseltsid investeerimistulu varalt, mille pensionilepingu sõlmijad neile usaldavad.

Andrus Karnau