Eesti
Filtreeri
Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks

Teise samba makseid jätkas enam kui kolmandik liitunutest

17.12.09 Eesti Päevaleht

Kogumispensioni teise samba sissemaksete jätkamist soovis üle 200 000 inimese ehk 37 protsendi liitujatest.

Aastatel 1942-1954 sündinutest, kellele riik lisab avalduse esitamisel ka omapoolse neli protsenti, jätkavad sissemakseid ligi 19 000 inimest, see on 45 protsenti vastavas vanuses inimestest, teatas rahandusministeerium.

Maksete jätkajatest on viimasel kuuel kuul omanud sissetulekut 82 protsenti, mittejätkajatel on see protsent 73. Aastatel 1942-1954 sündinutest, kes otsustasid esitada maksete jätkamise avalduse, omas sissetulekut 94 protsenti. Samuti on jätkajate keskmine sissetulek olnud ligi 13 700 krooni ehk 18 protsenti kõrgem kui mittejätkajatel.

Kõige enam jätkasid makseid 75-protsendilise aktsiariskiga fondidega liitujad (85 protsenti), suurima liitujate arvuga 50-protsendilise aktsiariskiga fondides jätkasid makseid 37,3 protsenti, ning konservatiivsete fondide puhul oli vastav protsent 35. LHV ja Nordea kliendid oli aktiivseimad avalduste tegijad (55 protsenti), samas kui Swedbanki klientidest otsustas avalduse esitada 29 protsenti.

Aastatel 1942-1954 sündinud isikute eest teeb riik sissemakseid umbes 115 miljoni krooni ulatuses.