Eesti
Filtreeri
Eiki Nestor: eurodes kogumispension
Nestor: garantii saavad anda teise sambasse maksete jätkajad
Valitsus otsustas teise samba kuivale jätta
Pensionieelikud saavad teise sambasse kogumist jätkata
Glikman kompromissist: alust kohtuvaidlusteks jätkub
Sotside pensioniplaan: rahakad saavad topelt
II sammas lööb korralikult

Teise samba külmutamine närib pensione

03.04.09 Eesti Päevaleht

 Pangad kardavad teise samba sissemaksete peatumisel ilma jääda parimast investeerimisajast.

Praegu 30-aastane ja 10 000-kroonist brutokuupalka teeniv inimene võib pensioni teise samba sissemaksete külmutamise korral vanaduspõlves teenida kuus 300 krooni madalamat pensioni.

Selline inimene maksab praegu kogumispensioniks iga kuu 200 krooni, millele riik lisab omalt poolt 400. See tähendab, et kui valitsus otsustab tõesti teise samba maksed külmutada, jääb tal pensionifondi investeerimata kahe aastaga kokku 14 400 krooni. Kui arvestada pensionifondide edasiseks keskmiseks aastatootluseks viis protsenti, kasvaks see summa kümne aastaga 23 000 ja 30 aastaga 62 000 kroonini. Iga 10 000 krooni kaotamine tähendab vanaduspõlves umbes 50 krooni madalamat pensioni.

Kui vaadata näiteks Standard & Poor’si viimase 30 aasta reitingut, on aktsiahinnad selle ajaga suurenenud kokku ligi 800% ehk märgatavalt kiiremini kui viis protsenti aastas.

SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst lausus, et kõige olulisem probleem kogumispensioni sissemaksete peatamisel on see, et seda tehakse ajal, kui turud on juba langenud. „Kriisiperioodidel ostuvõimaluste kasutamata jätmine ei ole tulevase pensionäri huvides,” ütles ta.

„Kui nüüd hakkab see toimuma nii, et majanduse buumiperioodidel tehakse sissemakseid ja väärtpabereid soetatakse kõrge hinnaga ning kriisiajal sissemaksed peatatakse ehk jäetakse kasutamata võimalus soetada väärtpabereid madala hinnaga, siis on vähe lootust püüda finantsturgude ajaloolisi keskmisi tulemusi,” lisas Holst. Tema sõnul tähendaks sissemaksete peatamine seda, et sisuliselt laenatakse raha tulevase väheneva rahvaarvuga põlvkonna käest ehk programmeeritakse maksutõus nende jaoks, kes tulevad tööturule pärast meid.

Holstiga sama meelt oli Peeter Schamardin Sampo panga säästu- ja investeerimistoodete osakonnast. „Kui võtta inimestelt praegu ostuvõimalus ja kahe aasta pärast on pensionifondide osakute hind tõusnud näiteks endisele tasemele, tähendab see, et turgude tõusust saadav kasu on jäänud väiksemaks, kui see oleks järjepidevate sissemaksete korral,” lausus ta.

Suurärimees ja investeerimisspetsialist Joakim Helenius lausus, et saab küll aru riigi vajadusest kulud kokku tõmmata, ent seda ei tohiks tema hinnangul teha lihtsalt pensionifondide sissemakseid külmutades. „Lahendus oleks hoopis pensionifondidelt raha laenamine. See tähendab, et rahalise sissemakse asemel annaks riik välja võlakirju ja lunastaks need siis, kui majandusseis on jälle parem,” rääkis Helenius ning lisas, et näiteks nii on talitatud Poolas.

Lihtsalt sissemaksete peatamist Helenius mõttekaks ei pidanud. „Lühiajalisi probleeme ei saa lahendada pikaajalistest eesmärkidest loobumisega,” ütles ta. Ka tema nentis, et just praegu on parim aeg investeerimiseks. „Olen täiesti kindel, et pea igasugune investeerimine tasub ennast praegu ära.”

Professor Eamets: pole hullu

Tartu ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eametsa hinnangul ei tooks mõneks ajaks teise samba sissemaksetest loobumine kaasa midagi drastilist.

„Ma saan väga hästi aru, et finantssektor on ärritunud, aga makromajanduslikus mõttes ei ole sellel mitte mingit tähendust,” ütles Eamets. Tema sõnul oleks maksete peatamine valutu võimalus riigil raha kokku hoida ja ka inimeste jaoks ei annaks kahe aasta vahele jätmine pensioniikka jõudes kuidagi märku.

Samal ajal nentis Eamets, et üks võimalusi oleks anda välja riigi võlakirjad. „Küsimus on selles, kas lükata need maksed tulevikku ja piltlikult öeldes laenata see raha pensionifondide käest,” ütles ta.

Eametsa sõnul on tegemist emotsionaalse teemaga. „Ka mina ise ei taha oma pensioniasju vaatama minna, sest kardetavasti olen miinuses. Olgugi et olen juba mitu aastat maksnud.”

Holger Roonemaa