Eesti
Filtreeri
Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks

Teise pensionisambaga liitunud inimesed on mitteliitunutest 35 protsenti varakamad

21.08.09 E24

SEB tehtud analüüs näitas, et II pensionisambaga liitunute finantsvara on ka pärast väärtpaberiturgude kukkumist 35 protsenti suurem kui mitteliitunutel.

SEB analüüs võrdles II pensionisambaga liitunute ja mitteliitunute finantsvara ehk hoiuste, fondiosakute ning kindlustuslepingute väärtust. «Analüüs tõestas, et kliendid, kes ei ole II pensionisambaga liitunud, ei ole iseseisvalt suutnud sama palju raha kõrvale panna kui teise pensionisamba abiga raha säästnud kliendid,» märkis SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

II pensionifondiga liitunute keskmine finantsvara on 46 000 krooni, mitteliitunutel 34 000 krooni, ehk liitunud on keskmiselt 35 protsenti varakamad kui mitteliitunud. II pensionisambaga liitunud kliendi finantsvaradest moodustab teise sambasse kogutud raha poole ehk 50 protsenti. Madalama sissetulekuga klientide jaoks on II pensionisammas ainus investeering, moodustades keskmiselt 86 protsenti nende kogu säästust.

«Suurim erinevus ongi madalama sissetulekuga klientide finantsvaras, kus II pensionisambaga liitunute finantsvara on peaaegu neli korda suurem kui mitteliitunute oma. See näitab, et II pensionisammas on ennast õigustanud ning aitab pikema aja jooksul ka väikese sissetuleku juures oma tulevikku kindlustada,» lisas Indrek Holst.

SEB soovitab klientidel jätkata sissemakseid pensioni II sambasse ka tuleval aastal, kui riigipoolsed maksed on peatatud.