Eesti
Filtreeri
Eesti pensionifondid on Jukose aktsiaid müünud
Pensioniportfellid mais niru kasvuga
Teise pensionisamba fondide maht ületas 1,5 miljardi krooni piiri
Kogumispensioni edulugu
Koguja ei tea raha asukohta
Riigi heaks töötamine tähendab head pensioni
Kogumispensioniga liituja käekäik

Teise pensionisamba puhul lisandub investeerimisriskiga leping

05.05.17 err.ee

Riigikogus läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mis muudab kogumispensionide teise samba väljamaksete tegemise korda: teise sambaga liitunud pensionärid saaksid edaspidi sõlmida ka investeerimisriskiga pensionilepingu, mis paneks inimesele senisest suurema vastutuse oma pensioni suuruse eest.

Vanaduspensioni ikka jõudes makstakse teise pensionisambaga liitunud inimestele nende kogutud raha välja eluaegse pensionina ja selleks tuleb sõlmida pensionileping elukindlustusseltsiga.

Teisest sambast juba praegu enda korjatud raha saavaid inimesi on 22 000. Rahandusministeeriumis välja töötatud seadusemuudatus lisaks valikusse ka investeerimisriskiga pensionilepingu.

Investeerimisriskiga pensionilepingu puhul makstakse pensioni elu lõpuni ikkagi, kuid kogutud raha investeeritakse pensionifondides edasi, mistõttu hakkab pensioni suurus sõltuma sellest, kuidas investeeringutel läheb.

Inimesel tekib ka võimalus omada korraga mitut pensionilepingut, millest üks võib olla garanteeritud intressimääraga ja teine investeerimisriskiga.

Pensionilepingut saaks sõlmida ka tähtajaliselt. Näiteks siis, kui kogutud pensioni kogusumma on väike ja lühema aja peale jaotatult saaks inimene igakuiselt rohkem raha kui elu lõpuni sõlmitud lepinguga.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin (KE) ütles, et kindlustusseltside esindajad on öelnud, et inimesed reeglina hindavad enda eluaega tegelikkusest lühemaks. “Ja see on täiesti inimlik soov teha seda summat veidi suuremaks ja selline võimalus peab olema.”

Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) näeb plaanitava seadusemuudatuse suurima riskikohana, et läbi ei ole mõeldud, kuidas pensionärid muudatustest kõige paremini aru saaksid ja et nad oleksid teadlikud investeerimisega seotud riskidest.

“Inimesed peavad arvestama, et kui nad selle riski võtavad, nad võivad saada suuremat pensioni, aga nad võivad ka kaotada. Nagu nende asjadega on, see eeldab teatud teadmisi, investeerimise kogemust ja see on küllaltki keeruline,” rääkis Sõerd.

Muudatused, mis puudutavad uutel tingimustel pensionilepingute sõlmimist, peaksid jõustuma järgmise aasta esimesest jaanuarist.

Allikas: “Aktuaalne kaamera”
Liisu Lass