Uudised

Lähinädalatel hakkavad teise pensionisamba fondihalduritele laekuma teises voorus liitunute, ligi paarisaja tuhande inimese maksed, mis võimaldab halduritel opereerida senisest kolm korda suuremate summadega.

Kogumispensioniga teises etapis liitunud loovutasid esimese makse pensionifondi oma jaanuarikuu palgalt. Nüüd hakkab see tasapisi laekuma ka fondihaldurite kontodele, mis on viimastel päevadel suurendanud hüppeliselt fondide mahtu. Kui näiteks möödunud nädala teisipäeval oli fondide kogumaht 196 miljonit krooni, siis eile õhtuks kasvas see 216 miljoni kroonini.

Teises liitumisetapis lisandusid esialgsele 33 000 liitujale 174 000, kelle abil peaks raha sissevool teise pensionisamba fondidesse kasvama umbes 18 miljonilt kroonilt üle 60 miljoni krooni kuus.

Kuigi paljud suuremad pensionifondide valitsejad panustavad ka Tallinna börsil noteeritud liideraktsiatesse, siis analüütikute hinnangul pensioniraha lähiaastal märkimisväärset mõju börsil ei avalda. Hansapanga aktsiainvesteeringute osakonna juhataja Lauri Lind ütles, et olulisteks turuliigutajateks jäävad endiselt välisinvestorid. “Praegu on akumuleerumise periood ja ehk aastaks 2005 on numbrid nii suureks kasvanud, et pensionifondide tegutsemine on börsil märgatav.”

Ka Hansa investeerimisfondide portfellihaldur Paavo Põld tõdes, et Eesti turgu pensionifondide mahud veel olulisel määral ei mõjuta – aktsiatesse investeeritakse ca 35% kogu pensionivaradest ja sellest jääb Baltikumi esimestel aastatel mitte rohkem kui 25%. “Seega jääb kohalikele turgudele maksimaalselt 10 protsenti varadest ning eeldades, et osa fondihaldureid Baltikumi üldse ei investeeri, siis reaalsuses võib see number veelgi väiksem olla.”

Paraku pole haldurid olnud koduturule panustamise osas nii agressiivselt meelestatud kui esialgu plaaniti.

ERGO Varahalduse juhatuse liikme Aadu Oja sõnul ei julge nad koduturule raha panna, sest viimase pooleteise aasta jooksul on siin hinnad tõusnud ning hetkel polegi turul ühtegi ettevõtet, mis oleks börsil alahinnatud.

Seetõttu ongi ERGO peamised investeeringud teinud Kesk-Euroopasse. Maksimaalselt lubatud poolejagu rahadest aktsiatesse panustava Tuleviku fondi suurimad investeeringud on tehtud Trigoni Kesk- ja Ida Euroopa fondi, DJ Eurostoxx 50 indeksifondi ning DJ Stoxx 50 indeksifondi. Aktsiainvesteeringute osakaal on tõusnud 34%ni, kokku on fondist investeeritud 80%.

Ühispanga suurimatest aktsiainvesteeringutest on näiteks 4% ulatuses Progressiivsest Pensionifondist Hansapangas. Võlakirjadest on suurimad panused lisaks Eesti riigile ka Poolas.

Seevastu nii Seesam kui ka LHV on Eesti aktsiate osas olnud tagasihoidlikud. Näiteks LHV on suuremad summad paigutanud Euroopa, Põhja-Ameerika ning osaliselt ka Aasia ettevõtete aktsiatesse.

Aadu Oja hinnangul on alanud aasta investeerimisturgudel raske nii aktsiate kui võlakirjade poolel. “Aktsiafondile pakub turg huvitavaid ostuvõimalusi, küsimus on selles, kas ja millal julgeda otsuseid vastu võtta,” nentis Oja. “Tundub, et oleme seni teinud häid otsuseid ning suurendanud portfelli aktsiaosalusi atraktiivsete hindade juures. Tulevik näitab, kas sõjalised konfliktid ning majanduslangus pakub veelgi soodsamaid võimalusi.”

Ühispanga Varahalduse juhatuse liikme Andres Pärloja prognoosis, et aasta lõpuks on kogumispensioni süsteemiga liitunud 320 000- 350 000 inimest. “Selline klientide hulk on kindlasti ahvatlev igale turul olijale ning oodata on sama aktiivset müügitööd kui eelmisel aastal.”

Pärast esimese liitumisvooru lõppu oli 31. juuli seisuga pensionifondides 89,9 miljonit krooni. Möödunud aasta viimaseks päevaks oli kogunenud 172 miljonit, eile õhtuks 216 miljonit. Praegu saab kolmandas etapis liituda oktoobri lõpuni.

Inge Rumessen