Eesti
Filtreeri
Kogumispensioni maksete kinnipidamine nõuab raamatupidajalt suurt täpsust
EVK soovitab tööandjatel kontrollida töötajate liitumist kogumispensioniga
Pensioniraha paigutamist juhtigu ratsionaalsus
Postimehe juhtkiri: Pensionieelikud ja spekulandid
Tööandjale: Kogumispensioni seadus paneb uusi kohustusi
Kogumispensioniga liitunute vahekokkuvõte – 50 000 liitunut
Kogumispensioniga on liitunud üle 50 000 inimese

Teine sammas õgib esimest

31.01.11 Äripäev

Pensioni teise samba maksete taasalustamine aasta algusest ja vahepealse maksete peatamise kompenseerimine võtab järgnevail aastail üha suurema tüki riigile laekuvast sotsiaalmaksust. Seega jääb riiklike pensionide väljamaksmiseks sotsiaalmaksust järjest väiksem osa.

Küsimus on, mille arvel riik esimest sammast ehk riiklikke pensione edaspidi välja maksab. “Nii ei saa küsida, ausõna. See kõik on meil strateegias arvestatud, aga tulu ja kulu on lahus asjad,” selgitas rahandusminister Jürgen Ligi. Metoodiliselt ta midagi keerulist siin ei näe. Seaduse järgi makstakse teise sambasse sotsiaalmaksu arvel. Riiklike pensionide maksmine tuleb seega kompenseerida muude maksutulude arvel.

Ent milliste maksutulude baasil seda tehakse, kui riigieelarve on puudujäägis? “Kokku tuleb hoida kõvasti ja igalt poolt ning eriti peaks piiri pidama uute lubadustega. Laenu arvel ei tohi seda põhimõtteliselt teha,” märkis Ligi.

Sotsid maksaks pensione laenu toel. Seda, et riik võtaks pensionireformi läbiviimiseks laenu, näeks ette aga sotsid. Nende esindaja riigikogu rahanduskomisjonis Eiki Nestor on seda varemgi öelnud. Ta kinnitas, et on kolm võimalust, kuidas leida vahendid riiklike pensionide väljamaksmiseks – seda saaks teha stabilisatsioonireservist, eelarve ülelaekumistest või võlakirjade emiteerimisest.

Reservidest lõputult ei piisa ja eelarve on ka sel aastal 1,7 protsendiga defitsiidis. “Kuna tegemist on üldrahvaliku ja üldtähtsust omava üritusega, millel on selged kulud olemas, siis Eesti võiks ülemineku katteks emiteerida võlakirju. Mina pean seda mõistlikuks ja vajalikuks,” sõnas Nestor.

Nestori sõnul annaks võlakirjad võimaluse luua kogumispensionile selge üleminekukulude rahastamise allikas, et see ei jääks iga valitsuse otsustada. “See on tähtis kogumispensionäride jaoks. Kui rahastamisallikas on otsustatud, siis on sisuliselt raskem järgmise võimaliku kriisi ajal valitsusel teha neid õnnetuid samme, mida praegune valitsus oli sunnitud tegema – midagi peatama, edasi lükkama,” viitas Nestor teise samba maksete vahepealsele külmutamisele.

Järgmiseks kriisiks ollakse paremini valmistunud. Kui peaks tulema järgmine kriis, kas siis on oodata uut teise samba maksete peatamist? Ligi erakonnakaaslane, rahanduskomisjoni juht Taavi Rõivas vastas eitavalt. “Ma ei saa rääkida kõikide võimalike koalitsioonide eest, aga ma arvan, et oskame järgmisteks kriisideks valmistuda. Nii õigusloomes kui ka eelarvepoliitikas. Me tegelikult oleme seda kriisi kasutanud ka kui väärtuslikku kogemust,” uskus ta.

Niipea sama tõsist kriisi ette näha ei ole, lisas ta. “Sotside ettepanek on sisuliselt selline kreekaliku varjundiga – laenu võtmine tähendab seda, et neil aastatel, kui me võtame laenu, siis me kulutame rohkem kui meile laekub,” tõdes Rõivas.

Teda toetab mullu Rahvaliidust Reformierakonda läinud eksrahandusminister Aivar Sõerd. “Majandus on pöördunud tõusule ja majanduse tõusufaasis on võimalik ja tuleb parandada eelarvepositsiooni ning väljuda defitsiidiseisust,” ütles ta.

Nestor: laenatav raha pole riigi kontekstis suur. Mullu oli valitsuse võlakoormus Nestori ütlusel 8,8% SKPst, sel aastal tõuseb see 11,9%ni. “Kui me 200 miljoni eest emiteeriks aastas võlakirju, mis kataks üleminekukulud ära, siis laenukoormus tõuseks 12,7%ni, mis ei ole ka teab mis näitaja,” ütles ta.

Valitsus loodab eelarvetasakaalu saavutada 2013. aastal. Samas näitab suvine eelarveprognoos valitsussektori võla kasvu 2014. aastaks 18,7 %ni.

Reformierakonna valitsuspartner IRL ei poolda laenamist. “Kindlasti ei tohi Eesti sattuda samasse lõksu, kuhu on kukkunud paljud teised Euroopa riigid – võlalõksu. Eesti rahvusliku konkurentsivõime oluliseks osaks on suutlikkus viia oma eelarve võimalikult kiiresti tasakaalu ja seda seal hoida,” ütles rahanduskomisjoni liige Mart Laar.

See ei tähenda, et kuskilt tuleb raha ära võtta. “Uutele kulutustele tuleb üldiselt pidur peale tõmmata. Võimalust vasakule ja paremale raha külvata Eesti ees pole – ja hästi on, sest mäletame hästi, millega eelmine rahakülv lõppes,” märkis Laar.

Analüütik probleemile lahendust ei näe

“Armastame endale korrutada küll, et Eesti riigi võlakoorem on väike, mis justkui tähendaks, et valitsus saab omi probleeme veel mõnda aega laenurahaga edasi lükata. Kui võtame arvesse aga erasektori koguvõlgnevuse, on jutud madalast võlakoormusest alusetud ja oleks kergeusklik arvata, et võimalikud võlausaldajad sellest mööda vaatavad,” selgitas Pajula.

Analüütiku ütlusel on Eesti maksukoormus kopsakas ja kogu eelarve pensioniteks välja maksmine pole reaalne. “Aga sinna see asi praeguste demograafiliste suundumuste juures varem või hiljem jõuab.”

Keegi peaks Pajula kinnitusel välja ütlema, et praeguste pensionikohustuste täitmine pole pikas perspektiivis võimalik. “II sammas annab ilmselt küll leevendust, aga samas paneb rahva raugastumine surve alla riiklikud tervishoiukulud,” rääkis ta.

Hannes Sarv

Kommentaarid

Riik peab võtma rolli tööhõives
Kadri Simson
riigikogu rahanduskomisjoni liige, Keskerakond

Nii pensionikassa kui ka haigekassa olukorda aitab eelkõige parandada aktiivsem tööpoliitika. Praegu on valitsus võtnud seisukoha, et olemasoleva olukorra jätkumine on neile rahuldav. Samas oli 2008. aasta lõpus 658 079 inimest, kelle eest tasus tööandja sotsiaalmaksu, viimastel haigekassa andmetel on neid jäänud vaid 565 933. 15% väiksem hõive tähendab kohe ka väiksemaid sotsiaalmaksulaekumisi. Seetõttu on Keskerakond algatanud töökohtade loomise seaduseelnõu, mis muudaks senist arusaama, et riigil polegi rolli tööhõives.

Makse alandada ja kulusid suurendada koos ei saa
Jürgen Ligi
rahandusminister

Kui poliitikud lubavad makse alandada kohe ja igal juhul ja sõltumata eelarvest, ja sama seltskond räägib ainult kulude suurendamisest, kas siis ikka peab neid eksponeerima ja kiitma? Esimene kahtlus võiks tekkida, kui Reformierakond hurraa ei hüüa. Kas tõesti on ta muutnud põhimõtteid? Ei, me hoopis valdame arve. Mõtlen seda tõsiselt – ärge nii tehke, see on ebaaus ja valede ootuste kütmine enne valimisi.´