Uudised

Eilseks oli endale teise samba pensionifondi valinud ligi 334 000 inimest, mis tähendab, et vanaduspõlve kindlustav otsus on veel tegemata 80 000 inimesel ehk vaid viiendikul võimalikest liitujatest.

Nendel, kes soovivad alustada teise pensionisambasse raha kogumist juba tuleval aastal, on jäänud aega fondi valida veel kolm päeva.

Tänavu on viimane võimalus pensionifondi valida neil, kes on sündinud 1957.-1961. aastal.

22-aastane Timo Villak liitus eile Ühispangas pensionifondi teise sambaga, valides progressiivse fondi. «Kui praegu ei liitu, siis saab liituda ju alles aasta pärast,» põhjendas ta. Ühispanga valis Villak enda sõnul sellepärast, et on juba varasemast ajast panga klient, mitte seetõttu, et pank jagab liitujatele mõnusaid sooje tekke.

Tekid ja reisid

Ühispanga pressiesindaja Evelin Pulli kinnitusel on tekid siiski väga populaarsed ja neid on tulnud mitu korda juurde tellida.

«Tekid telliti Hispaaniast, sest Eestis ei suutnud keegi nii suurt kogust toota,» rääkis Pull.

Ka mõned teised fondivalitsejad üritavad väheseid allesjäänud liitujaid peibutada, pakkudes kas sularaha või loosivõitudena reise.

Asjatundjad soovitavad inimestel fondivalikul siiski enam vaadata selle seniseid tulemusi ja investeerimisstrateegiaid.

Seesam Varahalduse fondijuhi Henri Kaare kinnitusel on fondide tegevus seadustega paika pandud ning seega ei tohiks investeeringutes ega tootlustes suuri vahesid tekkida. «Valida tuleb usalduse ja rahvusvaheliste investeerimiskogemuste järgi,» soovitas ta.

Ergo Varahalduse juhatuse liige Aadu Oja hinnangul on tänavu pensionifondi hõlpsam valida kui mullu, sest fondid on juba poolteist aastat tegutsenud. «Tuleb endale selgeks teha, kes milliseid riske võtab,» selgitas tema.

Suur reform läbi

Suurejooneline pensionireform saab fondijuhtide hinnangul tänavu läbi.

Edaspidi on võimalik oma fondivalikut muuta, kuid uute liitujate osa jääb tagasihoidlikuks, ehkki tulevikus lisandub igal aastal suur hulk kohustuslikke liitujaid.

Tänavu sügiseks kogunenud 334 000 liitunut on tulnud suure üllatusena isegi pensionireformi ühele loojale, Riigikogu liikmele Eiki Nestorile. «Oma esialgsetes arvutustes leidsime, et 250 000 liitujat oleks väga hea number,» rääkis Nestor. «Paistab, et juba sellel aastal tuleb liitujaid üle 100 000 rohkem kui ka kõige optimistlikemais prognoosides loodeti.»

Ühest küljest on hea, et inimesed oma vanaduspõlve eest üha enam hoolt kannavad, teisest küljest muudab see Nestori hinnangul aga pingeliseks riigieelarve, sest riik lisab igale fondi makstud kroonile omalt poolt kaks krooni.

«Riigieelarvega on probleeme seda enam, et alates uuest aastast seisab ees ka tulumaksu vähendamine,» vihjas Eiki Nestor.

Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna kindlustuse talituse peaspetsialisti Kadi Oorni sõnul lähtuti järgmise aasta riigieelarve koostamisel 310 000 liitujast, millest praegune tegelik liitunute arv ei ole õnneks palju suurem.

Ta selgitas, et iga liitunu ei tähenda riigieelarvele 4% lisapuudujääki. Kohustusliku kogumispensioni arvele raha maksjate tegelik hulk on väiksem kui liitunute hulk, sest teise sambaga on liitunud ka töötud, õppurid ja füüsilisest isikust ettevõtjad.

«Ka sel aastal tegi 207 000 liitunust sissemakseid vaid ligi 137 000,» täpsustas ta

Riikliku pensioni eelarvet on Oorni hinnangul aidanud tasakaalus hoida ka praegu kehtiv pensioniindeks ja oodatust väiksem pensionäride arv, mis on lubanud 1,6 miljardi suuruse reservi tekkimist.

Olulised tähtajad

• 1. jaanuarist 2004 saab alustada kogumist uude pensionifondi 
• 1. jaanuarist 2005 saab fondi vahetada 
• 1. jaanuarist 2007 on võimalikud väljamaksed pärijatele
• 1. jaanuarist 2009 algavad pensionide väljamaksed

Erkki Erilaid