Uudised

Raasuke lausus kolmapäeval ajakirjanikega kohtudes, et ilmselt valib suur hulk inimesi fonde sisetunde järgi ja jälgib, mida teised teevad, selle asemel et vaadata hoolikalt fondide investeerimispõhimõtteid. Samuti valivad paljud ilmselt oma pensionifondid mugavusest näiteks pangast, mida põhiliselt kasutatakse, märkis ta.

Seega on need inimesed, kes vaatavad, millistesse instrumentidesse fondid oma vahendeid paigutavad, Raasukese hinnangul tõenäoliselt kõigi liitujate seas vähemuses.

Liitujate suhteliselt vähest huvi oma pikaajalise rahapaigutuse vastu näitab ka Rootsis 1990. aastate keskel läbi viidud pensionireformi kogemus. Swedbanki fondijuhi Roburi andmetel valisid kindlustusega liitujad valdavalt esialgu oma fondi või kuni viis fondi ega kipu neid vahetama.

Roburi turundusjuht Pär Bäckman märkis, et tehnoloogia- ja telekomisektori investeeringute tulemusel vahepeal isegi kuni 500-protsendilise kasvu saavutanud Conturafondist, mis võrreldes 2000. aasta keskpaiga ja lõpuga on oma väärtusest ligi kolmandiku kaotanud, investorid välja ei lähe ja suur langus inimesi eriti ei häiri.

Bäckmani sõnul on Rootsis fonde vahetanud maksimaalselt viis protsenti inimestest ning süsteem on stabiilne.

Raasuke märkis, et valiku tegemisel tuleks Eestis vaadata ennekõike 25-protsendiliselt ja 50-protsendiliselt aktsiatesse investeerivate fondide poole, kuna kvaliteetsetesse võlakirjadesse vahendeid paigutavate fondide puhul on Eesti kasvava majanduse ja sellega kaasneva puhul inflatsiooni oluliselt ületava tootluse saavutamine raske.

Eesti fondivalitsejad pakuvad aktsiainvesteeringutega peamiselt nii Euroopa kui ka USA indeksitel põhinevaid fonde, lisaks investeerib näiteks ERGO Varahaldus Ida-Euroopa aktsiatesse ning Hansa Investeerimisfondid Baltikumi aktsiatesse.