Eesti
Filtreeri
Ekspert: pensionäri töölhoidmine vähendab võõrtööliste vajadust
Pensionifondid tehakse läbipaistvamaks
Pensionifondid hakkavad avaldama võlakirjade riskihinnanguid
Sissemaksed III sambasse: milline on maksukoormus?
LHV pensionifondid väldivad võlakirju ja pangaaktsiaid
Pensionär teeb krooniga lõpparve
KKK: Mida peab teadma II-III pensionisambaga liitunu eurole üleminekust

Tavakodanikest saavad investorid

04.11.03 Äripäev

Möödunud reedel lõppenud II pensionisamba kolmas liitumisvoor tõi juurde ligi 144 000 liitujat, kellest enamustest saavad 2004. aasta algusest esmakordselt (fondi)investorid.

Kui otse väärtpaberitesse (aktsiatesse, fondidesse, võlakirjadesse) investeerimine on jäänud suhtelist väikese hulga eestlaste pärusmaaks, siis II sammas aitab inimestel muutuda valutult investoriteks ning väärtpaberitega rohkem sinasõbraks saada.

Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil on II sambaga enne 2002. aasta 31. oktoobrit liitunutest osakuid kontol 157 000 inimesel (osal liitujatel pole sissetulekut ning seega ka fondiosakuid). Liites otsa veel kolmanda liitumisvooru, tõuseb tõenäoliselt järgmisest aastast pensionifondi osakute omanike arv ligi veerand miljonini. Arvestades II samba fondide 842 mln kroonini kasvanud mahtu ning fondide 90 mln kroonist panust, peaks esimeses ja teises voorus II sambaga liitunud inimesel olema keskmiselt ligi 4 800 krooni eest osakuid. Ehk siis esimeses voorus liitunutel umbes 1,2 ning teises voorus liitunutel 0,7 kuupalga eest.

Tuues siia kõrvale ülemöödunud sügisel tehtud Emori küsitluse, mis näitas et pooltel leibkondadel on säästud vaid kuni 5000 krooni suurused, siis on kogutud summad juba päris suured. Seega võib arvata, et enamikel esimeses liitumisvoorus liitunutel (ehk see käib ka teise vooru kohta) on II pensionisamba osakuid rohkem kui muud likviidset vara (raha arvelduskontol ja rahakotis ning väärtpabereid) üldse kokku.

Raivo Sormunen