Eesti
Filtreeri
Kolmveerand miljardit II sambast kadunud
Pangad eksitavad pensioni kogujat kõrge tootlusega
Kasvasid investeeringud III pensionisambasse
01. jaanuaril 2008. a jõustusid riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused

2007

III samba võimalused jäävad kasutamata
Teeks III samba soodsamaks
Rammusad eripensionid söövad vargsi augu riigi rahakotti

Tänavu liitub fondidega kuni 100 000 inimest

05.05.03 Postimees

Fondivalitsejate ja pensionikeskuse juhtide hinnangul liitub tänavu kohustusliku pensionikindlustusega 60 000 kuni 100 000 töötajat.

Mullu 31. oktoobriks, kui lõppes liitumise teine voor, oli omale pensionifondi valinud kokku 207 200 inimest, reedeks oli liitunute arv tõusnud ligi 225 000ni. Uued liitujad olid peamiselt need, kellel tuli fond valida kohustuslikus korras ehk 18-aastaseks saanud.

Maksumaksjatest on liitunud kokku üle 36 protsendi. Potentsiaalseid liitujaid on veel ligikaudu 200 000.

Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone prognoosib tänavu umbes 60 000 liitujat.

«Liitumiste kõrgaeg peaks olema sügisel, enne 31. oktoobrit saabuvat tähtaega,» ütles Oone.

Hansapanga fondijuht Robert Kitt eeldas, et liitujate koguarv tõuseb aasta lõpuks 300 000ni.

«Kõik oleneb sellest, kuidas fondid liitujaid ära meelitavad,» ütles Kitt, viidates suurele konkurentsile ja mullustele reklaamikampaaniatele, kus pangad pakkusid liitujatele nii sularaha, reise kui odavamalt kodutehnikat.

Sampo Varahalduse arendusjuhi Peeter Schamardini sõnul kindlustab hea liitumise senine teise samba käivitumisjärgne edu. «Kui ikka naabrimees näeb, kuidas su raha pensionikontol kasvab, ei taha ka tema maha jääda,» ütles Schamardin.

Praegu tegutseb Eestis kuue fondivalitseja käe all 15 pensionifondi, tulevikus võib toimuda ka fondide liitumisi.

Kaidi Oone sõnul on fondide võimalik liitumine seadusega reguleeritud ning seepärast pole kogumispensioniga liitunutel selle pärast tarvis muretseda.

«Kas ja millal mõned fondid liituvad, on puhtalt fondivalitsejate äriline otsus – meie seda prognoosida ei saa,» ütles Oone.

Pärast Euroopa Liiduga liitumist on Oone hinnangul tõenäoline, et alanevad sisenemisbarjäärid liidu liikmesriikide finantsasutustele.

«See tähendab, et senisest rohkem välismaiseid fonde võib huvi tunda Eesti turu vastu,» lisas Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Oone.

Kadedus tõukab liituma

«Kui ikka naabrimees näeb, kuidas su raha pensionikontol kasvab, ei taha ka tema maha jääda.»

Peeter Schamardin,
Sampo Varahalduse arendusjuht, pensionifondiga liitumise otsuse tegemise tõukejõududest

Postimees