Eesti
Filtreeri
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga

Täna algab riiklik pensionireformi kommunikatsioonikampaania

04.03.02

Täna algab riigi poolt initsieeritud pensionireformi kommunikatsioonikampaania.

Neli kuud kestva kampaania eesmärgiks on teavitada avalikkust reformi sisust ning suunata inimesi teadlikult kindlustama oma pensionipõlve.

“Meie ülesandeks on jagada igakülgset teavet, et inimesed teeksid oma teadliku valiku kogumispensioniga liitumise osas ja valiksid ootustele vastava pensionifondi,” ütles Rahandusministeeriumi Finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali. “Oluline on selgitada inimestele, et tegemist on pikaajalise protsessiga, mille efekt selgub aastate pärast” lisas Tali.

Käesoleva nädalaga alanud kommunikatsioonikampaanias kasutatakse info jagamise kanalitena televisiooni, raadiot, trüki- ja välimeediat,  Internetti ning trükiseid. Kampaania raames korraldatakse aprillikuu vältel viis pensionireformile ja investeerimisele keskendunud Rahakompassi seminari Kuressaares, Rakveres, Pärnus, Tartus ja Narvas. Samuti lansseeritakse kampaania raames spetsiaalsed informatiivsed tele- ja raadiosaadete sarjad.

Kampaania autor ja teostaja on Hill & Knowlton Konsortsium, kuhu kuuluvad lisaks projekti koordinaatorile, suhtekorraldusfirmale Hill & Knowlton Eesti AS ka reklaamiagentuur Adell Saatchi & Saatchi ning meediaagentuur Media House.

Eesti uus pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas – riiklik pension, II sammas – kogumispension, III sammas – täiendav kogumispension. II sammas ehk kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile, pakkudes täiendavat sissetulekut pensionieas.

Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub ise raha pensioniperioodiks, makstes kaks protsenti brutopalgast pensionifondi. Lisaks inimese enda poolt makstavale kahele protsendile lisab riik omaltpoolt neli protsenti töötaja tänase sotsiaalmaksu arvelt.

Kogumispensioniga liitumine on vabatahtlik enne 1983. aastat sündinud inimestele. Tööturule sisenejatele ehk 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik.