Eesti
Filtreeri
Kolmanda samba fondid ärkavad varjusurmast
Riik kaitseb pensioni, hoiust ja investeeringut
Kogumispensioni pressibriifing – vahekokkuvõte seisuga 31. okt. 2002
Kogumispensioniga liitus 31. oktoobri lõpuks 207 200 inimest
Pensioni teine sammas tekitab riigi rahakotile pingeid
Nestor: mida rohkem II sambaga liitujaid, seda vähem ümbrikupalku
Eakad kõhklevad, ent valivad siiski kogumispensioni

Täiendav pensionitõus on tänavu ära jäämas

26.03.03 Postimees

Vaatamata pensionikassa 1,4 miljardi kroonisele ülejäägile ja erakondade valimiseelsetele lubadustele jääb täiendav pensionitõus tänavu suure tõenäosusega ära, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.

Pensionide ja pensionikassa raha kasutamise küsimus on üks neist valupunktidest, mida võimuläbirääkijad pole praeguseks sirgeks rääkinud. Koalitsioonileppe praegune variant selleks aastaks teist pensionitõusu ette ei näe.

Res Publica meediajuhi Allar Tankleri väitel on siiski eesmärgiks pensione sügisel uue indeksi järgi veel kord tõsta. Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani sõnul on sellest teemast veel vara rääkida. “Kahtlemata tahame me pensione tõsta,” ütles Reiljan.

Pärast seda, kui sotsiaalminister Siiri Oviir käis aastavahetusel välja plaani anda kõigile pensionäridele märtsist juurde 100 krooni, teatasid kõik erakonnad, et pensionide tõstmist tuleb arutada pärast valimisi. Tollal möönsid eri parteide juhtpoliitikud, et pensionikassa reserv võimaldab pensione sel aastal veel kord tõsta. Aprillist kerkib keskmine vanaduspension 136 krooni võrra.

Lõplikku selgust pole valitsuse moodustajatel ka pensionireformi teise samba küsimuses. «Tänaste pensionäride arvelt ei tohi teist sammast finantseerida. Praegu on need summad pensionikassast mööda laekunud,» ütles Reiljan.

Tankleri sõnul on enam-vähem kokku lepitud, et edaspidi rahastatakse pensionireformiga liitujaid riigieelarvest. «Teise samba sissemaksed, mida riik juurde maksab, tulevad praegu pensionikassa ülelaekumiste arvelt,» selgitas Tankler. Tema sõnul pole see edaspidi võimalik, sest indekseerimissüsteemi muutmise tulemusena läheb tulevikus kogu pensionikassasse laekuv raha pensionide maksmiseks.

«Normaalne reserv peab pensionikassas olema, aga me ei saa kõiki tulevikuohte kartes tänaste pensionäride arvelt iga aasta pool miljardit potti koguda,» tunnistas ka Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen. Kui teist sammast rahastatakse riigieelarve üldosast, peab see tulema millegi muu kokkukuivamise arvelt, lisas ta.

Uus võimuliit kavatseb pensionivalemis kaotada ära tarbijahinnaindeksi osa, mis lubab edaspidi kiiremat pensionitõusu.

PM Online