Eesti
Filtreeri
Teine sammas on lastud vabaks, mis muutub pensionile mineja jaoks?
Sissemaksed peatas ajutiselt 9575 inimest
Pensionireform: teise samba raha saab kätte septembrist
Riigikohus avaldab pensionireformi otsuse 20. oktoobril
II samba maksete ajutine katkestamine 2020. a
Pensioni II samba sissemaksete hilinemine juulis 2020
Muutus pensionifondide statistika esitamine Pensionikeskus.ee veebilehel

Täiendav kogumispension kogub populaarsust

09.01.07 Eesti Väärtpaberikeskuse pressiteade

Möödunud aastal olid kogumispensioniga liitunute valikud ja jaotus sarnane eelmiste perioodidega, kuid täiendava kogumispensioni (III samba) fondide maht tõusis rekordiliselt 311 miljoni krooni võrra (31.12.2006 seisuga maht kokku 763 miljonit krooni).

Lisaks fondide mahule kasvas ka täiendava kogumispensioni klientide arv. Hansa Pensionifondi V3 klientide arv 2006. aastal kahekordistus (kokku 11 000 liitunut).  Osakuomanike kasvu poolest järgnes talle Hansa Pensionifond V2 (kasv 2751-lt liitunult 5000ni).

“Kui kohustusliku kogumispensioniga liitujate arv on stabiliseerunud, siis täiendava kogumispensioni fondide vastu kasvas eelmisel aastal investorite huvi oluliselt,” märkis Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuht Kristel Johanson. “See näitab, et inimestel on tekkinud rohkem sääste, mida pensionipõlve kindlustamiseks fondides kasvatada. Enne liitumist tuleb inimestel võrrelda nii fondide tulusust, investeerimispoliitikat kui ka erinevaid teenustasusid. Ei tasu ennast eksitada lasta reklaamikampaaniates pakutavatest lisaboonustest,” sõnas ta.

Kohustusliku kogumispensioniga (II sammas) liitunute arv kasvas 2006. aasta lõpuks 519 726 inimeseni 481 271 liitunult ülemöödunud aasta lõpus. Kohustusliku kogumispensioni fondide kogumaht kasvas eelmise aastaga 4,7 miljardilt 7,4 miljardi kroonini.

Kogumispensioni fondide keskmist tootlust peegeldav EPI indeks tõusis aastaga 135,56 punktilt 145,67 punktile (tõus 7%). Tõus oli mõnevõrra tagasihoidlikum, kui varasematel aastatel (2005: 13%, 2004: 10%), põhjuseks 2006. aasta alguse üldine väärtpaberiturgude langus maailmas.

Kogumispensioniga liitunud inimeste keskmine sissetulek tõusis 2006. aasta lõpuks 8900 kroonini (tõus 6%), liitunutest on palgasaajaid 85%.

Koos aastavahetusega said selleks soovi avaldanud isikud alustada kohustusliku kogumispensioni kogumist uude fondi ning soovi korral uude fondi tõsta ka seni kogutu.

Sissemakseid suunas eelmisel aastal uude fondi 35 129 investorit. Sissemaksete suunamisega võitis kõige rohkem uusi kliente SEB Ühispanga progressiivne Pensionifond, kuhu hakkab varasid koguma pea 13 000 seni teistesse fondidesse kogunud investorit.

Osakuid vahetas 8152 investorit. Ka siin vahetati kõige rohkem osakuid SEB Ühispanga Progressiivse Pensionifondi osakute vastu. Seda tehti kokku 3585-l korral. Järgnes Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 50, mille osakute vastu tehti 1959 vahetust.

Kõige rohkem, 192 057 investorit, on kohustuslikul pensionifondil Hansa Pensionifond K3 (2006. aasta alguses 174 953). Talle järgneb SEB Ühispanga Progressiivne Pensionifond 133 787 investoriga. Kõige vähem investoreid on Pensionifondil LHV Kvaliteetsed Võlakirjad (764).

Detailne informatsioon kogumispensioni kohta on kättesaadav Pensionikeskuse koduleheküljelt: www.pensionikeskus.ee Kogumispensioniga liitunute üle peab arvestust Eesti Väärtpaberikeskus.