Tahad pensioniks investeerida, pead ostma elukindlustuse
Finantsinspektsioon soovitab kindlustusseltsidel nõuda kõikidelt III samba investeerimisriskiga pensionikindlustusse panustajatelt ka elukindlustuskatet. Äripäeva arvates on investeerimise sidumine kohustusliku elukindlustusega põhjendamatu.
Elukindlustus ja pensionisse investeerimine on kaks täiesti erineva iseloomuga rahapaigutust. Inimene, kes soovib oma pensionipõlveks suurema riskiga raha investeerida, ei tohi olla sunnitud ennast samal ajal ka surma vastu kindlustama. See võimalus peab talle jääma eraldi. Nii nagu poest võib osta nii sinki kui šampooni, aga võib ka osta ainult sinki.
Finantsinspektsioon põhjendas otsust sellega, et investeerimisriskiga pensionikindlustust – ehk III samba varianti, kus inimene võib ise valida, millistesse aktsiatesse ta raha paigutab – käsitletakse praegu puhtalt investeerimistootena, millel pole midagi pistmist kindlustusega.
Inspektsioon kurtis, et oli inimesi, kes loobusid surmakattest ja soovisid vaid tulumaksuvabalt investeerida. Täpselt nii see tõepoolest oligi – Äripäev ainult ei mõista, mis selles lubamatut on! Riik lihtsalt kutsub maksusoodustusi pakkudes kodanikke üles pensionieaks investeerima (loe: end pensionipõlveks kindlustama). See on igati positiivne olukorras, kus eestlastel pole piisavalt säästusid, et vanemaks saades enda eest hoolitseda.
Finantsinspektsioon ei ole toimetuse hinnangul esitanud ühtegi veenvat põhjendust seniste võimaluste kitsendamisele. Sellel taustal usub Äripäeva toimetus, et otsuse taga on kindlustusseltside lobitöö.
Fondidesse investeerimine oli pankadele ainult vahendustegevus, millelt nad said küll tasu, kuid mis ei toonud neile sisse nii suuri summasid kui elukindlustuse müümine. Nüüd on üks kaupmees saanud endale riikliku mahitusega positsiooni, kus igaüks, kes tahab osta sinki, peab ostma ka šampooni.
Asja teeb veel hullemaks see, et elukindlustus läheb investeerijale kalliks maksma, sest langeb investeeringute tulusus. Seni loobusid paljud kliendid elukindlustusest just sellepärast, et investeeringu tulusus oleks langenud vähemalt 10 protsenti, suuremate summade puhul aga isegi poole võrra. Nüüd neil seda võimalust enam pole, kusjuures uus kord on asjad nii segaseks ajanud, et täpset kaotust pole võimalik välja arvutada. Kuid kallimaks läheb leping igal juhul – seda möönab ka finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp.
Lõbus on see, et finantsinspektsioon ise nimetab oma nõudmist “soovituslikuks juhendiks”. See tähendab siis, et seltsidel “soovitatakse” olla kuulekas ja rohkem oma tooteid müüa. Vaesekesed! Kindlustusvõtjale, kellele on pandud kohustus teha kallim leping, aga tagatakse Tropi sõnul sellega “huvide parem kaitsmine”.
Mis võiksid olla uut korda toetavad argumendid ? Asja võib vaadata finantsinspektsiooni kombel nii, et seaduses on lünk, mis tuleb sulgeda. Kuid sellisel juhul on “maksulüngad” kõik pensionitooted.
Maksusoodustuse eesmärk on motiveerida inimesi säästma ja investeerima. Kuna finantsinspektsioon soovib muuta ühe investeerimisvõimaluse praegusega võrreldes kulukamaks, siis väheneb ka inimeste huvi säästmise vastu.