Eesti
Filtreeri
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023
Alates 01.01.2023 saab arestida 2. sambast tehtavaid väljamakseid
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022
Teise samba peatatud maksed kompenseeritakse 2023. aastal

Swedbank lubas kaaluda fondide tasude kärpimist

07.10.09 E24

Tallinna väisanud Swedbanki investeerimisfondide juht Carina Tovi lubas, et pank kaalub pensionifondide tasude kärpimist.

«Tahame pakkuda konkurentsivõimelisi tasusid, pensionifondide tasude alandamiseks on ruumi,» lausus Tovi.

Postimees kirjutas kolmapäeval, et riigi suurima Swedbanki pensionifondide tasud on ühed kallimad. Samas äriloogika järgi peaks olema vastupidi, sest mahuka fondi valitsemine on väikesest suhteliselt odavam.

Kuue viimase kuuga on Swedbanki Tallinna kontorist juhitud fondide juhtimine täielikult Tallinnast Stockholmi viidud, koos sellega on muutunud peaaegu tundmatuseni ka fondide portfell.

Tovi juhib Swedbanki tütarfirmat Robur, mis haldab kõiki panga fonde. Kevadel sai alguse ka Swedbanki Balti tütarpankade fondide liitmine Roburiga. Kuna Eesti seadused seda nõuavad, siis formaalsed pensionifondide juhtimisotsused tehakse Tallinnas, tegelik pensionifondide varade valitsemine käib aga Stockholmis.

Tovi märkis, et fondide investeerimisportfell restruktureeritakse Roburi nõuete järgi. Nii kaovad pensionifondide varade hulgast lähikuudel lõplikult Ida-Euroopa, sh ka Eesti võlakirjad. Selle asemel tulevad valitsuste võlakirjad ja reitinguga võlakirjad. Enne olid nende osakaal väiksem. Uue arusaama järgi on 70 protsenti võlakirjadest valitsuste võlakirjad, mis on küll üsna kindel, aga vähese tulususega investeerimisvõimalus.

Varem Tallinnas Swedbanki fonde valitsenud, aga nüüd Stockholmis Roburi palgal olev Kristjan Tamla märkis, et mõned aastad tagasi ei osatud arvata, et Ida-Euroopa võlakirjad osutuvad majanduskriisi järel üsna nõrgaks investeeringuks.

Viimase poole aasta jooksul on Swedbanki investeerimisfondid suure osa oma varast müünud ja ostnud asemele varad, mille Robur on hinnanud investeerimiskõlbulikuks. Sellest ka Swedbanki pensionifondide suured kaotused viimastel kuudel, fondid on lihtsalt müünud ja müünud, küsimata hinnast.

Tovi möönis, et erilise tähelepanu all on Swedbanki kõige konservatiivsem pensionifond K1, mille pank tahab muuta peaaegu riskivabaks, kuhu raha pannes poleks võimalust seda kaotada.