Eesti
Filtreeri
Euroopa Liidu ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile
Miitingulised nõudsid paremat pensionijaotust
Veerand pensionäre teenib lisaraha
Toompeale kogunes meelt avaldama ligi 5000 pensionäri
Täiendava kogumispensioniga liitunuid on üle 60.000
Kogumispension sai I kvartalis 329 miljonit krooni
EVK toetab laste loodushariduse konkurssi

Swedbank lubab pensionifondidele senisest kordades paremat tootlust

27.10.10 Delfi Majandus

Ülimalt tagasihoidlikku viimase viie aasta keskmist tootlikkust näidanud Swedbanki pensionifondid hakkavad tulevikus teenima senisest kordades enam, ütles Eestit külastanud Swedbank Roburi juhi Thomas Eriksson.

Kõikide Swedbanki pensionifondide – nii konservatiivse, tasakaalustatud kui agressiivse fondi viimase viie aasta tootlikkus on jäänud alla ühe protsendi.

Investeerimisfondi tootlikkus sõltub Erikssoni sõnul investeerimisstrateegiast. Näiteks võib võtta K3 pensionifondi, mille strateegia on tasakaalustatud.

“Ütleme, et riskivaba määr on 4-5 protsenti järgneva paaril aastal ja siis peaks sul veel olema riskipreemia aktsiaturult ja ma ei arva, et aktsiaturg näitab nii tugevat kasumit nagu ta on teinud viimane aasta või poolteist, sest see on tüüpiline kiirendus, mis tekib äritsükli varajases faasis. Arvan, et aktsiaturul on kiirem tõus seljataga. Kuna me oleme fondidega aktsiaturul rahvusvaheliselt jaotunud, siis ütleme, et 10 protsenti või enam tuleb aktsiaturult. Seega me saame kokku keskmiselt kuskil 10 protsenti,” ütles Eriksson.

Eriksson ütles, et tagasi vaadates on tegid nad aasta-poolteist tagasi vea, arvates, et turg ja äritsükkel on väga ebakindlad ja volatiilsed.

“Tagasi vaadates võib öelda, et me olime ehk liiga kaitsvad või riske vältivad toona. Ja ma arvan, et see on peamine selgitus (madalale tootlikkusele – toim), sest mõned meie konkurendid on näidanud suuremat tootlikkust kui meie aastatel 2009 ja osa aastast 2010. Vaadates tulevikku, siis meil on ettevõtesiselt arutlusel, kuidas me me hindame tulevikus teise samba riske nii aktsiatega kui fikseeritud tulumääraga võlakirjadega ja samuti ka avatud krediidiriskile ning intressimäära riskile selles portfelli osas,” ütles Eriksson.

Ta ütles, et praegu tegeleb ettevõte majasisese arutlusega riskide ümber jaotamise teemal.

“Nagu öeldud, arutame me investeerimisriskide ümberjaotamist, tagamaks klientidele paremat tootlikkust ja löömaks konkurente tulevikus,” tähendas Eriksson.

Erikssoni sõnul sõltub pensionifondide tootlikkus lähiaastatel suuresti sellest, milline on äritsükkel.

“Ma arvan, et kui turg kukub kokku nagu aastal 2008 peale seda, kui Lehman Brothers kukkus kokku, oli see alates 1930ndatest esimene kord kui maailma majandus kuivas kokku. Ja ma arvan, et praegu oleme me äritsükli mõttes kasvuteel, tänu fiskaal- ja rahanduspoliitikale ja nii edasi. Ja kuna maailma majanduses on sellised tasakaalutused, siis järgmine äritsükkel võib tulla volatiilsem kui paar viimast, mis kestsid palju aastaid. Ja ma arvan, et inimloomuse ja käitumismustrite tõttu, kui investorid ja inimesed töötavad samal moel, siis võib tekkida mullide risk erinevates varaklassides,” ütles Eriksson, lisades, et ta ei tea täpselt, kus need mullid võivad tekkida.

Marge Tubalkain-Trell