Uudised

Finantsinspektsioon menetleb Swedbank pensionifondide investeeringuid panga enda juhitud Private Debt Fondi – nii võimalikku huvide konflikti kui ka pensionifondi klientide kaotuste kompenseerimist.

„Jah me arutame finantsinspektsiooniga pensionifondide kaotuste kompenseerimist,“ kinnitasid Swedbank Investeerimisfondide juhataja Jelena Fedotova ja Swedbank Roburi tegevjuht Carina Tovi. Fookuses on eelkõige Swedbanki juhitud pensionifondide investeeringud, samuti Swedbanki juhitud võlakirjafond Private Debt Fond (PDF), mis eelmisel nädalal viiendiku võrra alla hinnati. Tänu sellele vähenes ka pensionifondide investeeringute väärtus. Private Debt Fond sisaldab näiteks Kagu Investi, Kalev REC-i, Alta Foodsi, BIG Banki, Sportlandi, Norby Telecomi, Kadaka vara, Süda Maja ja paljude teiste väiksemate Eesti firmade võlakirju.

Pensionfondi klientidel ei maksa siiski oma ootusi kompenseerimise osas väga kõrgele ajada. See „arutame finantsinspektsiooniga“ tähendab lihtsalt seda, et finantsinspektsioon on saatnud Swedbankile päringu ja Swedbank on päringule vastanud. Fedotova ja Tovi ütlevad kompenseerimise kohta ka seda, et nende analüüsi järgi pole Swedbanki pensionifondid reegleid rikkunud. „Aga ootame finantsinspektsiooni vastuse ära,“ lisas Fedotova.

Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius ei eita, et inspektsioon menetleb Swedbanki kaasust, aga detailidest ta oma sõnul rääkida ei saa. „Seadus kirjutab ette, et meie menetlused pole avalikud,“ ütles ta. Inspektsiooni ei huvita ainult kompenseerimise küsimus, enam uurivad nad võimalikku huvide konflikti – kuidas Swedbanki pensionifondid ikkagi raha paigutavad, investeerides seda ka Swedbanki juhitud võlakirjafondi.

Formaalselt pole Swedbanki pensionifondid ilmselt reegleid rikkunud. Seadused lubavad teatud ulatuses paigutada pensionifondide, ka kõige konservatiivsemate pensionifondide raha Private Debt Fundi taolistesse riskantsematesse instrumentidesse. Küsimus taandub eelkõige sellele, kas Swedbank müüs oma pensionifonde lubadustega, mida hiljem ei täidetud. „Kuidas tõlgendada sõnu „stabiilne kasv“, mida tähendab “pikaajaline“,“ arutleb Fedotova. Kui pensionifond kasvab kuus aastat järjest ja siis ühel aastal kukub, kas siis on stabiilse ja „pikaajalise lubadust“ rikutud?

Tõsi, oli ka aegu, kus pank jagas päris suurelisi lubadusi. Näiteks 2002. aastal väitis toonase Hansapanga fondihaldur Paavo Põld Postimehele, et vanematel liitujatel pole midagi karta: „Tellerid pakuvad neile konservatiivseid fonde, kus kindlamate riikide ja ettevõtete võlakirjadesse paigutatud rahaga ei saa midagi juhtuda.” Saab ikka küll, võib 2009. aastal öelda.

Isegi kui juriidiliselt on kõik korrektne ja kui finantsinspektsioon midagi ei leia, jääb alati võimalus vabatahtlikult pensionifondide kaotusi kompenseerida. „Jah, loomulikult võib ka vabatahtlikust kompenseerimisest ja klientide usaldusest rääkida,“ möönis ka Swedbank Roburi juht Carina Tovi.