Eesti
Filtreeri
Kes Eesti pensionisüsteemist kõige rohkem võidavad ja kaotavad?
Pensioniiga peaks 2020. aastaks olema 65 aastat
Teise samba fondid on kasvatanud vara viiendiku võrra
Fondivahetusel võidutses LHV
Nordea võttis üle ERGO pensionifondide valitsemise
Pensionifondide maht kasvas rekordkiirusel
SEB: veerand värsketest pensionäridest jätkasid tööl käimist

Swedbank: aktsiaturult pensionifondidele präänikut ei tule

20.02.09 Äripäev

Hansa Pensionifondi K3 fondijuhi Kristjan Tamla sõnul ei ole aktsiaturgudele, kus on kõvasti hakkama pandud kogumispensionifondide raha, oodata tänavu olulist tõusu.

„Praegu oleme arvamusel, et 2009. aastal ei ole veel märkimisväärset aktsiahindade tõusu oodata, sest paljud finantssektoris olevad ja sealt viimastel kvartalitel reaalmajandusse üle kandunud probleemid vajavad endiselt lahendamist,“ põhjendas Tamla, miks olukord pensionifondidele tumedates toonides paistab.

Tamla sõnul sõltub fondide käekäik otseselt globaalsete finantsturgude, eelkõige aktsiaturgude liikumisest. Samas pakuvad mitmed kõrge investeerimisreitinguga võlakirjad praegu atraktiivseid tootluse võimalusi, märkis ta. „On tõenäoline, et esimesena saabub tõus krediiditurgudele,“ lisas ta.

“Kuna aktsiaturud langesid terve 2008. a jooksul, siis alanes sellel perioodil keskmiselt ka pensionifondide osakute puhasväärtus. See tähendab, et inimeste poolt sisse makstud summad kaotasid oma väärtust terve aasta jooksul,” kommenteeris Tamla, miks pensionikogujate raha sulanud on. Aktsiaturgude pöördumisel muutub see pilt vastupidiseks, lisas ta.

Nimelt on 2007. aasta oktoobrist on II pensionisamba kogujad suunanud fondidesse kokku umbes 4,5 miljardit krooni, aga nende pensioniportfelli maht on kasvanud vähem kui miljardi krooni võrra.