Uudised

Kui eelmistel aastatel haarasid pensionifondide turuosa võimsalt LHV ja vähemal määral Nordea fondid, siis viimasel aastal on suured fondivalitsejad (Swedbank ja SEB) hakanud turuosa tagasi võtma.

Pensionikeskuse andmetel on teise samba pensionifondide investorite arv kasvanud võrreldes aastatagusega (täpsemalt, eelmise aasta mai alguse seisuga) SEB pensionifondidel 1,6 ning Swedbanki fondidel koguni 3,4 protsenti. Ülejäänud pensionifondidel klientide arv mõnevõrra vähenes.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing möönis, et viimane teise samba vahetusaeg oli neil tõepoolest pisut edukam kui mõned eelnevad.

«Liiga kaugeleulatuvaid järeldusi sellest teha ei saa. Me lihtsalt teeme oma tööd ja võib öelda, et viimastel aastatel on see vilja kandnud,» sõnas Kunsing tagasihoidlikult.

Nordea pensionifondid võtsid eelmise aasta suvel üle Ergo pensionifondid, aga praegu on Nordea fondidel aktiivseid investoreid 2,5 protsenti vähem kui aasta tagasi Ergol ja Nordeal kokku. Nordea Pensions Estonia ASi juhi Angelika Tageli sõnul ole kohane võrrelda 2013. aasta lõppu 2014. aasta lõpuga või hilisema ajaga.

«Nordea võttis endiste Ergo pensionifondide valitsemise üle alates 2014. aasta 1. septembrist, mis tähendab, et 2014. aasta kaheksa kuu jooksul ei olnud nende pensionifondide klientide lojaalsus Nordea ohjata,» selgitas Tagel.

«Perioodi sisse jääb ka kaks osakute vahetamise tähtaega kolmest võimalikust. Seega ei peegelda 2014. kalendriaasta alguse ja lõpu võrdlus tervikuna Nordea pensionifondide ega kliendisuhete kvaliteeti,» lausus ta.

Tagel lisas, et enam oli Nordea fondidest lahkujaid vaid 2014. aasta viimasel vahetusajal, mis on tema sõnul eelmise aasta arengut arvestades igati ootuspärane tulemus.

«Klientide lahkumise põhjused ei ole majanduslikku laadi. Pensionikogumise juures mõjutavad kliente ka mugavus ja teised emotsionaalsed aspektid, lisaks ratsionaalsetele argumentidele,» toonitas Tagel.

Danske Capitali tegevjuhi Silja Saare sõnul on investorite arv nende arvestuse järgi 12 kuuga vähenenud umbes poole tuhande võrra. «Klientide arvu vähenemiseks on kolm põhjust. Esiteks suureneb järjest pensionile minevate klientide arv. Teiseks tuleb märkida klientide liikumist eri fondide vahel,» ütles Saar.

Tema sõnul on Danske pensionifondide tulemused olnud läbi aastate konkurentsivõimelised, sealjuures parima riski ja tulu suhtega.

«Paraku meelitatakse kliente vahetusotsust tegema ka mitte sisukate argumentidega. Näiteks toimib mõningate klientide puhul jätkuvalt fondi ajalooline kõrge tootlus müügiargumendina,» kurtis Saar. «See on inimestele tajutav lubadusena ka tulevikus rohkem teenida, kuid sellel ei ole tulevikuga mingit seost,» lausus ta.

Lisaks mainis Saar Danske üldisest väiksemat keskendumist noortele, kes on ainsad uued kliendid pensioniturul.

LHV hakkas kliente kaotama juba suvel. Esimest korda vähemalt viie aasta jooksul kahanes LHV investorite arv üle-eelmise, augustist novembrini toimunud vahetamisaja jooksul. Teatavasti saab teise samba fonde vahetada kolm korda aastas ning fondivahetusajad lõpevad märtsis, juulis ja novembris.

LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja ütles, et LHV investeerimisstrateegia erineb konkurentide omast märgatavalt ning see tähendab, et on aegu, mil jäädakse tootlusega alla.

«Meie fondijuht Andres Viisemann on olnud viimase pooleteise aasta jooksul pensionifondide vara investeerides küllaltki ettevaatlik, kuna on kahtlus, et kaotada on rohkem kui võita,» selgitas Oja.

«Aktsiate hinnad on aga vaatamata kesisele majanduskeskkonnale ülespoole rühkinud, toetatuna keskpankade rahapoliitikast. Käärid reaalmajanduse ja finantsturgude vahel ei saa lõputult kasvada. Pole usku, et rahapoliitikal on oluline mõju pikaajalisele majanduskasvule. Ühel hetkel peab üks või teine suunda muutma. Andres Viisemann kardab, et mida rohkem aktsiaturud tõusevad, seda rohkem nad hiljem kukuvad,» lausus ta.

Kui vaadata investorite liikumisi erineva strateegiaga fondide vahel, siis torkab silma, et konservatiivsete fondide investorite arv on kasvanud Danskel ja LHV-l, seevastu SEB-l ja Swedbankil on suurenenud agressiivsetesse pensionifondidesse investeerijate arv. Sven Kunsingu sõnul vahetavad kliendid konservatiivsed fondid riskantsemate vastu mitmel põhjusel.

«Üks on kindlasti see, et inimesed on varasemast pisut teadlikumad oma valikutes ja valivad oma riskiprofiilile sobivama fondi. Teine (ilmselt väiksem) põhjus võib olla ka äratundmine, et võlakirjadega (ja eriti konservatiivsete fondide investeerimispiirangute valguses) pole praeguses intressikeskkonnas sisuliselt enam võimalik raha teenida ja parimal juhul võib loota investeeringu nominaalväärtuse säilimist,» ütles Kunsing.

«See võib olla kallutanud ka mõnesid traditsiooniliselt riskikartlikumaid kliente vaatama kõrgema riskiga alternatiivide poole. Ja kolmandaks on ka mõningaid näiteid, kus kliendid liiguvad vastassuunas – viidetega kuus aastat kestnud riskivarade tõusule ning soovile riske mõnevõrra vähendada,» selgitas ta.

Autor: Tõnis Oja
majandusajakirjanik