Uudised

Mullu kaotasid kõige rohkem raha inimesed, kes on liitunud suurpankade SEB ja Swedbanki pensionifondidega, kõige paremini pidasid vastu Sampo pensionifondid.

Pole halba ilma heata. Nimelt tegi SEB konservatiivne, ainult võlakirjadesse investeeriv pensionifond mullu parima tulemuse, pakkudes pensionieelikuile tervelt 3,19 protsenti tootlust.

Kusjuures võrdlusena teenis samas kategoorias varasid investeeriv Swedbanki fond aastaga üle üheksa protsendi miinust.

«Hoolimata sarnasest strateegiast võivad sama kategooria fondide portfellid siiski märkimisväärselt üksteisest erineda,» kommenteeris SEB konservatiivse pensionifondi fondijuht Endriko Võrklaev.

«Lõppenud 2008. aasta oli soodne fondidele, kus oli suurem arenenud riikide keskvalitsuste võlakirjade osa,» selgitas ta. «Ning ebasoodne fondidele, kus olid suurema kaaluga ettevõtete ja arenevate turgude võlakirjad.»

Teisisõnu olid Ida-Euroopa ja Venemaa need piirkonnad, millesse panustamine tõi mullu fondidele kopsaka miinuse.

SEB pensionifondide juht Vahur Madisson lisas, et inimeste reaalne kaotus oli mullu siiski väiksem, sest enamik osakuid oli soetatud varasematel aastatel soodsama hinnaga.

Riskid kuhjusid

Madisson märkis, et maailma aktsiaturud kukkusid mullu alates 40 protsendist USAs kuni 75 protsendini Venemaal. Tema sõnul oli aasta erakordne ja seetõttu kujunesid kaotused ka korraliku riskihajutamise korral suureks.

«Finantsturgude tavaolukorras oleks riskid end tasakaalustanud, aga septembris-oktoobris need eeldused ei kehtinud enam ja kõik hinnad kukkusid nii kiiresti, et riskihajutamise efekt kadus,» lausus Madisson.

SEB aktsiatesse investeeriv pensionifond pakkus omanikele 31,5-protsendist kaotust ehk tootlust miinusmärgiga. Swedbanki pensionäride aktsiafond K3 näitas natuke leebemat tagasiminekut. Samas on just nendes kahes fondis lõviosa tulevaste pensionäride varast (vastavalt 2,6 ja 3,8 miljardit krooni).

Swedbanki fondijuht Kristjan Tamla ütles, et kaotuste põhjuseks oli globaalne majanduskriis. Samuti toonitas ta, et Swedbank on ettevõtete võlakirjad konservatiivselt ümber hinnanud.

Kui võrdlusse haarata ka kolmanda samba fondid, oleks suurpankade kaotus veelgi masendavam. Nii SEB kui ka Swedbanki kolmanda samba fond suutsid aastaga huugama panna ligi 52 protsenti osakuomanike varast.

Kolmas sammas andis omanikele mullu üldse kurbi tulemusi, kõige väiksema kaotusega piirdus Sampo vastav fond: miinus 20 protsenti.

Sampo oli edukaim

LHV juhatuse liikme Mihkel Oja arvates tulidki Sampo pensionifondid majanduslangusega kõige paremini toime. Paremuselt järgmiseks peab ta LHV fonde. «Inimesele, kelle pensionifond on kukkunud aastaga 30 protsenti, soovitame see vahetada LHV pensionifondi vastu!» kiitis Oja oma firma kaupa.

Samas saab teise samba pensionifondi vahetada vaid üks kord aastas. Kui praegu avaldus kirjutada, siis järgmise aasta algusest on inimesel juba uus fond.

Oja sõnul loobus LHV pensionivara Ida-Euroopasse ja ka Eestisse ning kinnisvarasse paigutamast kaks-kolm aastat tagasi. Umbes aasta tagasi muutus LHV pessimistlikuks Põhja-Ameerika suhtes.

Oja märkis, et praegu eelistab LHV telekomiäri ja farmaatsiatööstust. Väga hea investeering on tema sõnul firmale olnud Eesti Energia võlakirjad, mida pensionifondid ostsid kaks kuud tagasi.

«Tagantjärele tuleb tõdeda, et oleks võinud veelgi negatiivsemalt meelestatud olla,» lausus Oja.
Eelmise aasta lõpul oli teise samba pensionifondidega liitunud 578 000 inimest. Fondist loobuda pole võimalik. Teise samba fondides on ligi 11,5 miljardit krooni.