Uudised

Ehkki pensionärid nõuavad enam kui paarikümne tuhande allkirjaga protestikirjas ülekohtu ja ebaõigluse lõpetamist, ei taha sotsiaalminister Marko Pomerants ülekohtust ja ebaõiglusest midagi rääkida.

«See on üks lõputa jutt, mis ei vii kuhugi,» kinnitab ta ja lisab, et rääkida tuleks tulevikust, mitte minevikust.

«Häda ongi selles,» arvab Pomerants, «et rahvale on vähe selgitatud, mis meid rahvastiku vananedes ja vähenedes ees ootab.

Kaks aastat tagasi lubas tollane rahandusminister ja teie praegune võimuliitlane Siim Kallas, et kogumispensioni maksed ei halvenda praeguste pensionäride elujärge ja vajaduse korral võtab riik pensionikassasse raha mujalt juurde. Miks te nüüd siis pensionäridele kogu sotsiaalmaksust laekunud raha välja ei maksa, vaid võtate selle kogumispensioni makseteks?

Minu meelest ei võta keegi midagi pensionäridelt ära. Vastupidi, tänased töötegijad kannavad suuremat koormust kui praegused pensionärid oma tööeas, sest nad maksavad sotsiaalmaksuna pensioni praegustele pensionäridele ja koguvad oma palgast ka iseendale pensioni.

Ma ei tea, mida mõeldi, mida lubati või miks seda asja niimoodi aeti, aga halb on see, et on olnud palju segadust. Halb on see, et kohe alguses ei püütud asja selgitada nii, nagu Riigikogu selle seadusesse kirja pani ja nagu see seaduse alusel on tänini tegelikult toiminud.

Ikkagi – miks te võtate kogumispensioni maksed praeguste pensionäride arvelt?

Sel lihtsal põhjusel, et tagada ka tulevastele põlvedele pension. Demograafilist olukorda ja kõiki muid asjaolusid arvesse võttes tundub kogumispensioni maksete võtmine sotsiaalmaksust loogiline ja mõistlik valik.

1990ndate algul hävitas rubla odavnemine pensionäride säästud. Seejärel pistsid nende lapsed ümbrikupalkadega osa pensioniraha lihtsalt oma tasku. Nüüd, kui maksud laekuvad, suunab riik viiendiku pensionimaksust kogumispensioniks. Kas see pole kisendav ülekohus?

Me võime jäädagi arutama selle üle, kes on kõige rohkem peksa saanud. See on lõputa jutt, mis ei vii kuhugi. Võib-olla olid praegused pensionärid eelistatud olukorras mõnel teisel ajal – näiteks said omandada korteri tööaastate eest saadud kollaste kaartide eest.

Mõttekam on rääkida sellest, mida toob tulevik. Häda ongi selles, et rahvale on vähe selgitatud, mis meid rahvastiku vananedes ja vähenedes ees ootab.

Sõltumata sellest, kes on kõige rohkem peksa saanud, on pensionärid kahtlemata ühiskonna üks vaesemaid kihte. Miks te siiski võtate kogumispensioni raha just pensionikassast, tänaste pensionäride arvelt, mitte aga mõne jõukama kihi kaukast?

Kuskil pole olemas mingit tänaste pensionäride teenitud raha, mille me ära võtame. Vastupidi, seda raha, millest pensioni makstakse, teenitakse täna, nüüd ja praegu. Iga põlvkond on teeninud eelkäijaile pensioni. Uus asi on see, et tänased palgateenijad niisama lihtsalt enam ei pääse – nad peavad koguma pensioni ka iseendale.

Nii et te väidate, et kõige õiglasem on kogumispensioni makseid teha just pensionikassa rahast?

See õigluse jutt on sama libe kui peksasaamise jutt. Keegi pole leidnud muud kohta kogumispensioni maksmiseks kui pensionikassa ja naaberriikides käib see reform palju radikaalsemalt kui Eestis.

Poola või Läti protsentidega ei saa te küll kaugele sõita, leidub ju ka teistsuguseid näiteid. Eesti riigil on reservis üle kahe miljardi krooni. Miks te sealt pensionireformiks raha ei võta?

See on üks võimalik valik. Aga tagavaraks hoitud raha ei saa teha õnnelikuks kõiki hädalisi. Õpetajad küsivad seda raha palgatõusuks, päästeamet tehnika soetamiseks, pensionärid pensioniks. Sellist kokkulepet ei ole seni saavutatud, et reservi pensionide maksmiseks kasutada.

Kokkulepet kellega – iseendaga?

Ei pensionireformi käivitanud valitsuse, vahepealse valitsuse ega praeguse valitsuse osapoolte vahel ole sellist kokkulepet saavutatud. Õigupoolest pole seda varem ka väga arutatud. Alles praegu on see küsimus nii teravalt kerkinud.

Kui teie kunagine eelkäija Eiki Nestor koos tollase rahandusministri Siim Kallasega pensioniindeksit tegi, siis pidi see indeks hakkama tõstma pensioni sõltumata poliitikute suvast. Nüüd on selge, et ei tõsta ta ühti. Kas indeks seati sihilikult valeks?

See küsimus tuleks esitada asjaomastele isikutele. Aga nojah, Nestor esitab nüüd hoopis mulle küsimusi, nagu ka Siiri Oviir, kes veel kuni tänavu kevadeni oli ise sotsiaalminister.

Nestor ütleb, et ta teeks indeksi paremaks, kui ta sotsiaalminister oleks. Oviir ütleb, et sotsiaalmaksu kasutamine kogumispensioniks on kuritegelik ja inimvihkajalik.

Riigikogu on koos kogumispensioni seadusega aastal 2001 vastu võtnud sotsiaalmaksu seaduse muudatuse. Seal on must valgel kirjas, et riiklikuks pensionikindlustuseks tuleb sotsiaalmaksust kanda 16 protsenti ja kogumispensioniks 4 protsenti. Oviir ei ole ministrina ega Riigikogu liikmena midagi teinud selle seaduse muutmiseks.

Miks te indeksit pensionäridele soodsamaks ei muuda, vaid eelistate erakorralisi pensionitõuse?

Indeksit tuleb muidugi muuta. Aga ees on ühinemine Euroopa Liiduga. See mõjutab hindu, palku, elujärge. Enne, kui need mõjud selged pole, ei tasu indeksiga mängida. Muidu võib juhtuda, et varsti tuleb jälle tehtut parandama hakata.

Kalle Muuli,
erikorrespondent