Eesti
Filtreeri
Kogumispensioni oodatust suurem buum võib süüa augu riigieelarvesse
Siim Kallas: suur kogumispensioniga liitujate arv igati tervitatav
Kogumispensioniga liitumise vahefinishis võib tempo ulatuda 1 liitujani sekundis
Kogumispensioniga liitunud 150 000 inimest, liitumine muutus tasuliseks
Eesti pensionisüsteem väldib teistes riikides tehtud vigu
EVK ja Rahandusministeerium käivitasid kogumispensioni infotelefoni
Sotsiaalmaksu võlg pidurdab pensionikogumist

Sotsiaalministeerium tahab tõsta pensioniiga 70. eluaastani

15.09.16 Postimees

Sotsiaalministeerium soovib aastaks 2040 tõsta pensioniea 70. eluaastani ning siduda esimese samba pension lahku palgast ning panna see suhtesse tööstaažiga.

Sotsiaalministeeriumi ettepanek on tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70 eluaastani ja sealt edasi siduda see oodatava eluaega, nii et kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi, rääkis sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna pressibriifingul.

Ta märkis, et kuna pensioni suurus sõltub üha enam makstud sotsiaalmaksu suurusest, kajastub praegune palgaerinevus ka pensionites. Üle kandub muuhulgas meeste ja naiste palgalõhe, ent ka sissetulekute üldine ebavõrdsus ühiskonnas.

Ministri sõnul on praegu palgasaajate rikkaima ja madalaima kvintiili erinevus enam kui 10-kordne. Kui praegu on 20 protsendi rikkaimate ja vaesemate pensionäride sissetulekute erinevus 1,7 korda, siis tulevikus võiks muidu hakata vaeseimate ja rikkaimate pensionite suurus erinema kuni neli korda.

Seetõttu teeb sotsiaalministeerium Tsahkna sõnul ettepaneku muuta praegust pensionivalemit nii, et inimesed koguksid esimese samba pensioni vaid staažiosa pealt, mis tähendaks, et suuresti hakkaks pension sõltuma töötatud ajast. Seos palga suurusega säiliks Tsahkna sõnul siis teise samba kaudu.

Tsahkna tutvustab sotsiaalministeeriumi ettepanekuid pensionisüsteemi muutmiseks neljapäeval toimuval valitsuse kabinetinõupidamisel.

Käesoleval aastal on õigus vanaduspensionile inimesel, kes on saanud 63-aastaseks (sünniaasta 1953) ning kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Vanaduspensioni saamise õigus on Eesti alalisel elanikul ja tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel.

Alates 2017. aastast on kehtestatud üleminekuaeg 1954.–1960. aastal sündinud inimestele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuu võrra iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab nii 65 aastani 2026. aastaks (õige kuupäeva, millal tekib pensioniõigus, saab siis kui liita oma sünnidaatumile juurde vastavalt kas kolm, kuus või üheksa kuud). Vanaduspensioni eaks on alates 2026. aastast 65 aastat.